AMETIISIK JA AMETISEISUND

Ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund. Ametiseisund määratletakse pädevuse ja ametijuhendist tulenevate ülesannetega seotud korruptsiooniriski tunnuste kaudu.

Ametiseisund seisneb õigusaktist tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus või osaleda selle tagamisel või teha toiming või osaleda selle suunamisel.

Otsuse teeb näiteks komisjoni liige koolikoha määramisel, konkursikomisjoni liige, projektide ja toetuste määramise komisjoni liige jms.

Suure korruptsiooniriskiga tegevus on ka hanke- ja ostumenetlus, vara kasutusse andmine (tunnitasu alusel ruumide kasutusse andmine), tehingute ettevalmistamine, arvete kooskõlastamine. Preemia määramine, asutuse sisene käsk tööülesannete täitmiseks ehk alluvusega seotud töösuhted. Need otsused, need isikud on seega ametiisikud.

Millistel ametikohtadel töötavatel isikutel on ülesannete täitmisel ametiseisund. Avalikud ülesanded tulenevad ametijuhendist. Selle järgi selgub, kas töötaja on ametiisik ning omab seega ametiseisundit. Seega töökohustuste täitmisega tekib ametiseisund.

Avalikud ülesanded on seadusega (näit. PGS, KELS, huvikooli seadus jms.) või selle alusel (linna aktid) asutusele pandud ülesanded.

Isiku kuulumine ametiisikute hulka tuvastatakse siis ametiseisundi järgi. Selleks ongi ametikohtade hindamine, mida sätestab ametijuhend.

Tehniline abistamine (dokumentide koostamine) ei ole see toiming, mis tekitab ametiseisundi. Ei ole toimingulist pädevust kui puudub õigus määrata toimingu tagajärge mõjutavaid asjaolusid.

Peale ametiseisundi ja ametiisiku staatuse tuvastamist ja määramist teavitab juht kõiki ametiisikuid kirjalikult sellest ning staatusega kaasnevatest piirangutest ja kohustustest.

Ametikohtade määramine on oluline, kuna KVS ning sellest tulenevad piirangud ja kohustused rakenduvad ainult ametiisikutele.