KUNSTI AINEKAVA I kooliaste

 

1.klass

2.klass

3.klass

Tundide arv nädalas

3

3

3

 

Kunstipädevus     

Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista kunstide mitmekesisust, arutleda kunsti ja muusika teemadel; väärtustada lähiümbruse, Eesti ja maailma kultuuripärandit; näha eri ajastute ja nüüdisaja kultuuri suhet; kasutada kunsti ja muusika väljendusvahendeid isiklikuks ja kollektiivseks loominguliseks tegevuseks, väärtustada enda ja kaaslaste loomingut.   Kunstitundides pööratakse tähelepanu loovuse ja eneseväljendusoskuse arendamisele ning tervikliku maailmapildi kujundamisele.  

Ainevaldkonna kirjeldus 

Kunstide kaudu saadakse teadmisi erinevate väljendusvahendite ja kultuuride kohta, õpitakse tundma ennast ning mõtestatakse kunstide rolli ühiskonnas. Loomise, esitamise, teoste interpreteerimise ja analüüsimise kaudu õpitakse tundma traditsioonilisi ning nüüdisaegseid kunste, nende sisu, vorme ja tähendusi, kujundatakse mõistmist ning kriitikameelt. Arendatakse mõtlemise paindlikkust ning avatust kultuurilistele ja individuaalsetele erinevustele, mis toetab toimetulekut kiiresti muutuvas ja mitmekultuurilises maailmas. Praktiline kunstidega tegelemine arendab õpilase tundemaailma, intuitiivset ja loovat mõtlemist. Kunstidel on oluline osa igapäevaelu rikastava ning emotsionaalselt tasakaalustava harrastusena. Kunstitegevused tasakaalustavad valdavalt verbaalset ning analüütilist mõtlemist teistes õppeainetes, lisades kujundliku, sünteesiva ja intuitiivse poole. Selle tulemus on terviklik mõtlemine, mis võimaldab läheneda loovalt probleemidele ning väärtustada erinevaid lahendusi ja lahendite mitmetahulisust. Kunstidega tegelemine avaldab positiivset mõju.

1.klass

Õppesisu

·         Erinevate lihtsamate vormide mälu järgi omas laadis kujutamine

·         Inimeste, esemete olendite, sündmuste ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esile toomine kujutamisel.

·         Voolimine

·         Erinevate materjalidega modelleerimine (plastiliin, savi, pabersavi, papjeemašee)

·         Paberi- ja kartongitööd

·         Erinevad paber-materjalid, nende kasutamisvõimalused, rebimis- ja lõikamistööd, kollažid

·         Meisterdamine

·         Taaskasutus, erinevad materjalid (plastik, paber, kartong, metall,...)

·         Värviõpetus

·         Soojad ja külmad toonid, uute toonide saaamine ja katsetamine segamise teel (heleda tumendamine)

·         Kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus

·         Esemed ees- ja tagaplaanil, töö keskpunkt, ülesehitus

Erinevate töövõtete õppimine ja rakendamine

·         kunstitehnikate ja töövõtete õppimine ning loominguline rakendamine.

·         kollaažitehnika ja töövõtete õppimine, katsetamine ja loominguline rakendamine;

·         templitrüki tehnika töövõtete õppimine, katsetamine ja loominguline rakendamine;

·         uute värvide avastamine segamise teel, guaššmaali tehnikatega katsetamine, loov rakendamine;

·         modelleerimise töövõtete õppimine, katsetamine ja loominguline rakendamine;

·         visuaalse kultuuri näidete kriitiline vaatlemine, arutlemine ja oma arvamuste põhjendamine

Oskab:

·         kunstitehnikaid ja töövõtteid  loominguliselt  rakendada;

·         kunstiteoseid vaadelda, kirjeldada, arutleda ja oma arvamust põhjendada;

·          materjale, töövahendeid ja töökohta otstarbekalt ning teisi arvestavalt kasutada;

·          kujundada esemeid, olendeid ja sündmusi omas laadis endale tähenduslikes töödes.

·         Seostada vormi otstarbega ning väärtustada keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid.

2.klass

Õppesisu

·         Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esile toomine kujutamisel

·         Visuaalse kompositsiooni baaselemendid (joon, värv, vorm, ruum, rütm).

·         Akvarelltehnika töövõtted ning töövahendid.

·         Erinevad lõikamistehnikate ja paberi kasutamise töövõtted

·         Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning –vahendid 

·         Geomeetrilise vormi kujutamine.  Arhitektuur ja keskkond. Disain igapäevaelus, vorm ja otstarve.

·         Kunstiteosed kohalikus muuseumis ja ajalooliste kunstitehnikate tutvustus.

Oskab:

 

3. klass

Õppesisu

·         Virtuaalsed kunsti- ja meedia-keskkonnad.

·         Visuaalse kommunikatsiooni ja meedia roll ning mõju igapäevaelus.

·         Esemete iseloomulikud tunnused ning peamise esile toomine kujutamisel.

·         Visuaalse kompositsiooni baaselemendid (joon, vorm, rütm). Joonistamistehnika materjalid, töövõtted –vahendid.

·         Visuaalse kompositsiooni baaselemendid (värv). Värviring.

·         Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia seosed.

·         Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esile toomine kujutamisel.

·         Pildiline jutustus: animatsioon.

·          Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning –vahendid (vormimine).

·         Trükis igapäevaelus. Looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esile toomine kujutamisel.

·         Kunstiteosed kohalikus muuseumis ja ajaloolise kunstitehnika tutvustus. Kunstimuuseumi külastus

 

Oskab:

·         ohutult kasutada töömaterjale  ja- vahendeid loomingulisest ja praktilisest  küljest;

·         kasutadada erinevaid joonistamise töövõtteid ning tehnikaid;

·         hoida korras oma töökoht eneseväljenduseks;

·         peab silmas pildi kompositsioonireegleid;

·         oskab teha kollaazi ja voltida paberit;

·         väärtustab enda töödes erinevaid lahendusi;

·         märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas.

·         eristada erinevaid materjale ( paber, tekstiil, plastmass, puit, metall );

·         käsitseda ja hooldada lihtsamaid tööriistu ( käärid, nuga, nõel, naaskel, haamer );

·         kasutada õigesti lihtsamaid töövõtteid materjalidega töötamisel;

·         kavandada ja teostada töid;

·         seostada vormi otstarbega ja väärtustada keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid;

·         töötada iseseisvalt erinevate tööjuhiste järgi;

·         kasutada erinevaid skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid;

·         hinnata oma tööd esteetilisest

I kooliastme lõpetaja 

·         tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;

·         tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi;

·         leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni;

·         kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid;

·         tunneb lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte, käib kunstimuuseumides ja näitustel ning arutleb kunsti üle kasutades õpitud ainemõisteid;

·         seostab vormi otstarbega ning väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid;

·         kirjeldab visuaalse kultuuri näiteid, tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuuri- ja õppekeskkondades ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.

·         on julge oma mõtete teostamisel ja teistele tutvustamisel

·         arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid.

·         seostab vormi otstarbega ning väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja      loomise põhimõtteid.

Hindamine

Kunstivaldkonna ainete õpetamisel ja pädevuste hindamisel lähtutakse iga õpilase võimetekohasest arengust ja õpitulemuste saavutatusest. Hindamisel tuleb toetada õpilase eneseväärikustunde arengut. Hindamine peab olema individuaalne, aus ja mitmekülgne, võimaldades igal õpilasel näidata oma oskusi eri moel.Hindamise aluseks on põhikooli riikliku õppekava üldosas sätestatu, põhikooli riiklikus õppekavas esitatud õpitulemused. Hindamise kriteeriumid ja viiepallisüsteemist erinev hindamise korraldus määratakse ja täpsustatakse kooli õppekavas. Kunstivaldkonna õppeainetes on hindamise eesmärk toetada õpilaste arengut, innustada õpilasi isikupäraste ideede ja loovate lahenduste leidmisel ning suunata neid sihikindlalt õppima; suunata õpilaste enesehinnangu kujunemist, tekitada neis muusika-, kunsti- ja kultuurihuvi ning luua alus elukestvale muusika- ja kunstiharrastusele; suunata ja toetada õpilasi haridustee valikul kunstide valdkonnas. Hindamine annab tagasisidet õpilaste individuaalse arengu kohta ning on lähtekohaks järgneva õppe kavandamisel.

I kooliastmes hinnatakse:

·         oskust kasutada kunstimõisteid ning teadmisi lähiümbruse kunsti- ja kultuuriobjektidest;

·         oskust kasutada loovtöödes erinevaid töövõtteid ja tehnikaid, käsitsedes materjale otstarbekalt ja töövahendeid ohutult;

·         loovat, isikupärast ja säästlikku tegutsemist individuaal- või rühmatöös;

·         oskust väärtustada ja analüüsida enda ja kaaslaste kunstitöid, arutleda erinevate kunstinähtuste üle.

Kunsti ainekava

Nädalatundide arv klassiti:

 

4.kl

5.kl

6.kl

7.kl

8.kl

9.kl

Kunst

1

1

1

1

1

1

 

Õpitulemused 4.klassis

4.klassi lõpus õpilane:

1) arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle;

2) visandab ja kavandab loovülesandeid lahendades, rakendab erinevaid   kunstitehnikaid (maal, joonistus);

3) väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi, kasutades kahemõõtmelise kujutamise baaselemente ja kompositsiooni põhimõtteid;

4) oskab uurimise käigus leida eri teabeallikatest ainealast infot;

 

Õppesisu 4.klassis

Kavandamine kui ideede arendamise protsess. Pildiruum, ruumilisuse edastamise võtted. Kompositsiooni tasakaal ja  koloriit. Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi. Portree proportsioonid.

Värvusõpetus. Maali, joonistuse, kollaaži, skulptuuri tehnikad ning töövõtted.

Sõnumite ja emotsioonide edastamise võtted ning vahendid muistsetest aegadest tänapäevani.

Konkreetne ja abstraktne kunstis.

Kunstiteoste analüüs.

Märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis.

 

Õpitulemused 5.klassis

5.klassi lõpus õpilane:

1) arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle, tõlgendab oma vaatenurgast erinevate ajastute kunstiteoseid;

2) väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi, kasutades kahe- ja kolmemõõtmelise kujutamise baaselemente ja kompositsiooni põhimõtteid;

3) visandab ja kavandab loovülesandeid lahendades, rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, foto);

4) oskab uurimise käigus leida eri teabeallikatest ainealast infot;

5) võrdleb ruumilise keskkonna ja igapäevaste tarbeesemete omadusi, kavandab ideid, kuidas parandada elukeskkonda, mõistab võimalusi, kuidas tarbida loodust säästvalt;

 

Õppesisu 5.klassis

Kavandamine kui ideede arendamise protsess. Pildiruum, ruumilisuse edastamise võtted. Kompositsiooni tasakaal, dominant ja koloriit. Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi. Portree proportsioonid. Kujutamisõpetus.

Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri tehnikad ning töövõtted.

Kunstiteose sisulised ja vormilised elemendid, konkreetne ja abstraktne kunstis.

Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed lähiümbruses, Eestis ja maailmas, näited õpetaja valikul.

Kunstiteoste analüüs.

Loodust säästva tarbimise põhimõtted, elukeskkonna parandamine kunsti ja arhitektuuri kaudu.

Märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis.

Virtuaalsetes kunsti- ja meediakeskkondades tegutsemise eetika ja ohutus.

 

Õpitulemused 6.klassis

6.klassi lõpus õpilane:

1) arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle, tõlgendab oma vaatenurgast erinevate ajastute kunstiteoseid;

2) väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi, kasutades kahe- ja kolmemõõtmelise kujutamise baaselemente ja kompositsiooni põhimõtteid;

3) visandab ja kavandab loovülesandeid lahendades, rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto, digitaalgraafika, animatsioon jne);

4) oskab uurimise käigus leida eri teabeallikatest ainealast infot;

5) esitleb oma loovtööde tulemusi ja põhjendab valikuid

 

Õppesisu 6.klassis

Kunstiteose vorm ja kompositsioon, värvilahendus.

Ruumilisuse edastamise võtted. Perspektiiviõpetus. Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi. Liikumise kujutamine. Figuuri proportsioonid.

Maali, joonistuse, graafika, kollaaži tehnikad ning töövõtted.

Kunstiteose sisulised ja vormilised elemendid, konkreetne ja abstraktne kunstis.

Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed lähiümbruses, Eestis ja maailmas, näited õpetaja valikul.

Eesti rahvakunst ja ehituskultuur.

Loodust säästva tarbimise põhimõtted, elukeskkonna parandamine kunsti, disaini ja arhitektuuri kaudu.

Virtuaalsetes kunsti- ja meediakeskkondades tegutsemise eetika ja ohutus.

 

Õpitulemused 7.klassis

7.klassi lõpus õpilane:

1) teab Eesti kunstnikke;

2) visandab ja kavandab loovülesandeid lahendades, otsib ja arendab erinevaid lahendusvariante ning isikupäraseid teostusvõimalusi;

3) rakendab loomisel, uurimisel ja kunsti tarbimisel infokommunikatsiooni vahendeid;

4) esitleb enda loovtööde tulemusi ja põhjendab valikuid;

5) analüüsib eri ajastute kunstiteoseid klassiruumis;

 

Õppesisu 7.klassis

Kunstiteose vorm ja kompositsioon, perspektiiv, värvilahendus. materjalide ja tehnika valiku seos sõnumi ja kontekstiga. Kujutamise viisid (nt stiliseerimine, lihtsustamine, abstraheerimine).

Mitmesugused kunstimaterjalid ja tehnikad ( joonistamine, maal (akvarellmaal).

Kunstiteosed ja stiilid. Lood ja sündmused uue teose loomise lähtepunktina.

Tekstid, pildid ja joonised esitluste ja infomaterjalide kujunduses.

Näited Eesti kunstnike   loomingust.

 

Õpitulemused 8.klassis

8.klassi lõpus õpilane:

1) teab eesti kunsti- ja kultuuriobjekte ning kunstnikke;

2) arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle;

3) väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi, kasutades kahe- ja kolmemõõtmelise kujutamise baaselemente ja kompositsiooni põhimõtteid;

4) visandab ja kavandab loovülesandeid lahendades, rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur);

5) võrdleb ruumilise keskkonna ja igapäevaste tarbeesemete omadusi, kavandab ideid, kuidas parandada elukeskkonda;

 

Õppesisu 8.klassis

Kunstiteose vorm ja kompositsioon, perspektiiv, värvilahendus. Materjalide ja tehnika valiku seos sõnumi ja kontekstiga. Kujutamise viisid (abstraheerimine, deformeerimine ). Väljendusvahendite vastavus ideele, otstarbele ja sihtgrupile.

Mitmesugused kunstimaterjalid ja tehnikad (joonistamine, maal, kollaaž, skulptuur).

Kunstiteosed ja stiilid. Lood ja sündmused uue teose loomise lähtepunktina.

Arhitektuuri ja disaini funktsionaalsus, ökoloogilisus, esteetilisus ja eetilisus. Inimese ja ruumilise keskkonna suhted. Disainiprotsess probleemile uue lahenduse leidmiseks.

Kunstnike, disainerite ja arhitektide erialane töö. Näited Eesti kunstnike, arhitektide ja disainerite loomingust.

 

Õpitulemused 9.klassis

9.klassi lõpus õpilane:

1) arutleb enda ja kaaslaste loovtööde üle, tõlgendab oma vaatenurgast erinevate ajastute kunstiteoseid;

2) väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi, kasutades kahe- ja kolmemõõtmelise kujutamise baaselemente ja kompositsiooni põhimõtteid;

3) visandab ja kavandab loovülesandeid lahendades, rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto);

4) oskab uurimise käigus leida eri teabeallikatest ainealast infot;

5) võrdleb ruumilise keskkonna ja igapäevaste tarbeesemete omadusi, kavandab ideid, kuidas parandada elukeskkonda;

 

Õppesisu 9.klassis

Kunstiteose vorm ja kompositsioon, perspektiiv, värvilahendus. Kujutamise viisid (nt stiliseerimine, lihtsustamine, abstraheerimine, deformeerimine jne).

Mitmesugused kunstimaterjalid ja tehnikad (nt joonistamine, maal, kollaaž, skulptuur, installatsioon jne).

Tekstid, pildid ja joonised esitluste ja infomaterjalide kujunduses. Kirjagraafika ja graafilise kujunduse baasvõtted.

Näited kunstnike, arhitektide ja disainerite loomingust.