1.1. Üldalused
1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli
informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) valdab peamisi
töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes ja
analüüsides ning tekstidokumente ja esitlusi koostades;
2) teadvustab ning
oskab vältida info- ka kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) kasutamisel
tekkida võivaid ohte oma tervisele, turvalisusele ja isikuandmete kaitsele;
3) koostab IKT vahendeid kasutades
toimiva ja efektiivse õpikeskkonna;
4) osaleb virtuaalsetes võrgustikes
ning kasutab veebikeskkonda digitaalsete materjalide avaldamiseks kooskõlas
intellektuaalomandi kaitse heade tavadega.
1.1.2. Õppeaine kirjeldus
Informaatika õpetamise üldeesmärk on tagada põhikooli
lõpetaja info- ja kommunikatsioonivahendite rakendamise pädevused igapäevase
töö- ja õpikeskkonna kujundamiseks eelkõige koolis. Põhikooli
informaatikaõpetuse ülesandeks on igapäevase arvuti- ning internetikasutaja
oskused.
Informaatika õpetamise põhimõtted põhikoolis on:
1) elulähedus:
näited, ülesanded jm võetakse õpilasele tuttavast igapäevaelust (kool, kodu,
huvitegevus, meedia);
2) aktiivõpe
ja loomingulisus: eelistatakse õpilasi aktiivistavaid
ning loomingulisust esiletoovaid õppemeetodeid;
3) uuenduslikkus:
läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon" vaimus eelistatakse
uuenduslikke tehnoloogiaid ning lahendusi;
4) ühisõpe: nii
informaatikatundides kui ka kodutööde puhul on võimalus kasutada koostöös
õppimise meetodid;
5) turvalisus:
kool tagab õpilastele turvalise veebipõhise töökeskkonna ning propageerib
ohutuid käitumisviise võrgukeskkonnas;
6) lõimitus: õpiülesannetes (nt referaatides,
esitlustes) kasutatakse teiste õppeainete teemasid;
7) sõltumatus
tarkvaratootjast: õpe ei tohi olla üles ehitatud üksnes ühe tarkvaratootja või
platvormi kasutamisele; koolil on kohustus tutvustada ka alternatiive.
Informaatika on kergesti lõimitav kõigi teiste õppeainetega,
kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia moodustab loomuliku osa tänapäevasest
õpikeskkonnast. See lõiming toimub mõlemal suunal:
ühelt poolt kasutatakse informaatika õppeülesandeid koostades teiste õppeainete
teemasid, et luua mõtestatud õppimine, ning teiselt poolt kujundatakse IKT
pädevusi teistes õppeainete referaate ja esitlusi tehes, andmeid kogudes ning
analüüsides. Esile tõstetakse lõimingu võimalusi
ühiskonnaõpetuse ja informaatika ainekava vahel, käsitledes e-riigi,
e-kaasamise ja virtuaalsete kogukondade teemasid. Informaatika ainekavaga
luuakse eeldused integreerida tehnoloogiat ja uuenduslikkust läbiva teemana
teistesse õppeainetesse.
Informaatika ainekäsitlus on tavapäraselt kontsentriline,
varem õpitu juurde tullakse igas järgmises kooliastmes uuesti tagasi
süvendatult. Põhirõhk on praktilisel arvutikasutusel erinevaid õppeaineid
õppides.
I
kooliastmes käsitletakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seonduvaid
teemasid lõimituna teiste õppeainetega. II kooliastmes käsitletakse käesoleva
ainekava esimest kursust „Arvuti töövahendina" ning III kooliastmes teist
kursust „Infoühiskonna tehnoloogiad".
1.1.3. Õppetegevust kavandades ja
korraldades:
1) lähtutakse
õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut
teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et
õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt
3) võimaldatakse
õppida üksi ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et
toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse
diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse
nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi
ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse
õpikeskkonda: looduskeskkond, arvutiklass, kooliõu, jne;
7) peetakse
silmas, et põhirõhk on veebipõhise personaalse õpikeskkonna loomise oskuste
kujundamisel;
8) tagatakse, et
õppe vältel õpitakse headest tavadest lähtuvat veebikäitumist, sealhulgas
virtuaalsetes võrgustikes ning ametlikke infosüsteeme (e-kool, e-õppekeskkond,
kooli ja omavalitsuse koduleht) kasutades;
9) õpitavad teemad
aineõpetajate koostöös siduda ning ajastada ühiskonnaõpetuse, võõrkeele ja
emakeele õpetusega. Kursuse keskel alustavad õpilased tööd väikerühmatöös (või
paaristöös) arendusprojekti kallal, sidudes edasised õpitavad teemad selle
projektiga;
10) õpilased
valivad projektide teemad ise;
11) õpilased esitlevad kursuse lõpul
projektide raames loodud materjale ja lahendusi.
1.1.4. Füüsiline õpikeskkond
Informaatikaklassis
on õpilasele tagatud järgmiste vahendite kasutamine:
1) üldjuhul on igal õpilasel eraldi
arvutitöökoht, erandjuhul on kaks õpilast ühe arvuti taga;
2) dataprojektor;
3) failide salvestamise võimalus
võrgukettale või kooli pakutavasse/toetatud veebikeskkonda;
4) lisaseadmete (printeri, mälupulga)
kasutamise võimalus;
5) juurdepääs infosüsteemidele (e-kool,
veebipõhine sisuhaldussüsteem, rühmatöökeskkond);
6) arvutitöökohtadel on reguleeritavad
toolid, arvutilauad, ventilatsioon, aknakatted;
7) isikutunnistuse kasutamise võimalus
(kaardilugejad);
8) kõrvaklapid ja mikrofonid;
9) digitaalne
foto- ja videokaamera.
1.1.5. Hindamine
Hindamisel
lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest.
Informaatika valikaine õpitulemusi hinnatakse jooksvalt
õpiülesannete järgi ja kokkuvõtvalt kursuse lõpul üldjuhul e-portfoolio abil.
E-portfoolio on personaalne veebipõhine keskkond, millesse õpilane kogub pikema
perioodi jooksul enda tehtud tööd ja refleksioonid oma õpikogemustest. Kursuse
lõpul koostab õpilane e-portfooliosse kogutud materjalidest oma pädevusi kõige
paremini tõendava valiku ning kaitseb seda võimaluse korral avalikult.
Õpiülesanded ja e-portfoolio võivad olla tehtud kas üksi või rühmatööna.
Portfoolio kaitsmise põhjal saadud hinne on kursuse kokkuvõtvaks hindeks. Nii
jooksvate õpiülesannete lahendamise kui ka e-portfoolio esitluse puhul
hinnatakse:
1) õppe plaanipärasust, loomingulisust
ja ratsionaalsust;
2) õppekavas
ettenähtud õpitulemuste saavutamist ning seonduvate pädevuste olemasolu veenvat
tõendamist õpilase poolt;
3) arvutiga loodud materjalide tehnilist
teostust, esteetilisust ning originaalsust;
4) õpilasepoolset praktilise tegevuse
mõtestamist;
5) õpilase arengut.
1.2.1. Õpitulemused ja õppesisu
Õpitulemused
Õpilane:
1) vormindab
arvutiga lühemaid ja pikemaid tekste (nt kuulutusi, plakateid, referaate),
järgides tekstitöötluse põhireegleid (suur ja väike algustäht; kirjavahemärgid,
reavahetused ja tühikud; poolpaks, kald- ja allajoonitud kiri; üla- ja
alaindeks; sõna-, rea-, lõiguvahe; teksti joondamine; laadid ja
dokumendimallid; loetelud; värvid, joonised, pildid, diagrammid, tabelid);
2) leiab
internetist ja kopeerib tekstifaili või esitlusse erinevas formaadis
algmaterjali (tekst, pilt, tabel, diagramm) ning töötleb neid vajaduse korral,
pidades kinni intellektuaalomandi kaitse headest tavadest;
3) viitab ja
taaskasutab internetist ning muudest teabeallikatest leitud algmaterjali
korrektselt, hoidudes plagiaadist;
4) mõistab
internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust, hindab teabeallikate
objektiivsust ning leiab vajaduse korral sama teema kohta alternatiivset
vaatenurka esindavaid allikaid;
5) kasutab
vilunult operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest (muudab akende
suurust, töötab mitmes aknas, muudab vaateid, sordib faile, otsib vajalikku);
6) salvestab
tehtud tööd ettenähtud kohta, leiab ja avab salvestatud faili uuesti, salvestab
selle teise nime all, kopeerib faile ühest kohast teise ning võrdleb faili
suurust vaba ruumiga andmekandjal;
7) koostab teksti,
diagramme, pilte, audiot, videot ja tabeleid sisaldava esitluse etteantud
teemal;
8) kujundab
esitluse loetavalt ja esteetiliselt, lähtudes muu hulgas järgmistest
kriteeriumidest: optimaalne info hulk slaidil, märksõnad sidusa teksti asemel,
allikatele viitamine, kujunduse säästlikkus;
9) koostab
etteantud andmestiku põhjal andmetabeli, sagedustabelid ja sobivat tüüpi
diagrammid (tulp-, sektor- või joondiagrammi);
10) vormindab
korrektselt referaadi järgmised osad: tiitelleht, automaatselt genereeritud
sisukord, sissejuhatus, peatükid, alampeatükid, joonised, tabelid, päis, jalus,
kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad;
11) salvestab
valmis referaadi eri formaatides (doc, odt, pdf), pakib faili kokku,
saadab selle e-posti teel manusena õpetajale, laeb veebikeskkonda ja prindib
selle paberile;
12) selgitab
arvuti väärast kasutamisest tekkida võivaid ohte oma tervisele (sõltuvus, liigeseja rühivead, silmade kaitse) ning oskab oma igapäevatöös
arvutiga neid ohte vältida,
valides õige istumisasendi, jälgides arvuti kasutamise
kestust, tehes võimlemisharjutusi silmadele ja randmetele jne;
13) kaitseb
enda virtuaalset identiteeti väärkasutuse eest, valides igale keskkonnale uue
tugeva
parooli ning vahetades paroole sageli, ega avalda
sensitiivset infot enda kohta avalikus internetis;
14) kannab arvutisse fotosid, videoid ja
helisalvestisi;
15) ühendab turvaliselt arvuti külge
erinevaid lisaseadmeid (mälupulk, hiir, printer, väline kõvaketas).
Sissejuhatus tekstitöötlusse. Teksti
sisestamine, vormindamine ja kopeerimine. Plakati või kuulutuse koostamine ning
kujundamine. Töövõtted: ohutu ja säästlik arvutikasutus.
Failide haldamine: salvestamine, kopeerimine,
kustutamine, pakkimine. Operatsioonisüsteemi graafiline kasutajaliides. Töö
mitme aknaga.
Infootsing internetis ja töö meediafailidega. Turvalisus,
autorikaitse ja isikuandmete kaitse. E-kirja saatmine koos manusega. Fotode,
videote ja helisalvestiste ülekandmine kaamerast, diktofonist ning telefonist
arvutisse.
Töö andmetega. Andmetabeli ja sagedustabeli
koostamine. Diagrammi loomine sagedustabeli põhjal.
Esitluse koostamine. Slaidi
ülesehitus ja kujundus. Teksti, pildi, tabeli ja diagrammi sisestamine
slaidile.
Referaadi
vormindamine. Päis ja jalus, laadide
kasutamine pealkirjades. Sisukorra automaatne genereerimine. Lehekülgede
nummerdamine.
Informaatikat õpitakse II kooliastmes valdavalt avastusõppe
ja aktiivõppe vormis. Õpilastel võimaldatakse ise tehes õppida uusi töövõtteid.
Õpilased peavad korrektset emakeelset terminoloogiat
kasutades suutma selgitada oma töövõtteid ning otsuseid.
Peale valdavalt individuaalsete ülesannete tuleb õpilastele
võimaldada rühmatööd (sh veebipõhist keskkonda kasutades). Oluline on järgida
metoodilise vaheldusrikkuse printsiipi, varieerides järjestikustes tundides
individuaalset ja rühmatööd ning avastuslikku ja esitluslikku õpistrateegiat.
Referaadi
ja esitluse koostamise teemad võetakse üldjuhul teistest õppeainetest, aidates
seeläbi kaasa õppeainete lõimumisele.
1.3.1. Õpitulemused ja õppesisu
Õpitulemused
Õpilane:
1)
leiab internetist teda huvitavaid kogukondi ja liitub nendega; vajaduse korral
algatab ise uue virtuaalse kogukonna ning loob sellele veebipõhise
koostöökeskkonna;
2) kasutab
etteantud või enda valitud veebipõhist keskkonda sihipäraselt ja turvaliselt;
liitub keskkonnaga, valib turvalise salasõna, loob kasutajaprofiili ning lisab
materjale;
3) reflekteerib oma õpikogemust
ajaveebi kasutades;
4) koostab koostöös kaasõpilastega
hüpertekstidokumente MS Word – i abil;
5) loob uut
veebisisu ja taaskasutab enda või teiste loodud veebisisu (tekstid, pildid,
audio, andmed), lähtudes intellektuaalomandi kaitse headest tavadest ja autori
seatud litsentsi tingimustest;
6) kasutab
ratsionaalselt valitud märksõnu ning ühisjärjehoidjaid omaloodud või
internetist leitud sisu märgendades;
7) istutab videoid, fotosid ja esitlusi
veebilehe sisse, tellib RSS-voo;
8) eristab
keskkondade turvatasemeid (nt http vs https,
turvasertifikaadid) ning arvestab neid veebikeskkonda kasutades;
9) kasutab kooli,
kohaliku omavalitsuse ja riigi pakutavaid infosüsteeme ning noorte e -
teenuseid;
10) võrdleb kaht
etteantud veebipõhist teabeallikat sobivuse, objektiivsuse/kallutatuse ja
ajakohasuse aspektist;
11) rakendab eelmise kooliastme
informaatikakursuses õpitut arendusprojekti tehes;
12) kasutab
turvaliselt ja eetiliselt virtuaalset identiteeti: kaitseb enda identiteeti, on
ettevaatlik
võõrastega
virtuaalselt suheldes (libaidentiteet), hoidub kasutamast teiste inimeste
identiteeti.
Internet suhtlus- ja töökeskkonnana. Infootsingu
erinevad võtted ja vahendid. Veebikeskkondadesse kasutajaks registreerumine,
kasutajaprofiili loomine. Oma virtuaalse identiteedi kaitsmine. Turvalise ja
eetilise interneti-käitumise alused. Kooli infosüsteemide ja e-õppekeskkonna
kasutamise reeglid.
Eesti e-riik ja e-teenused. Isikutunnistuse
kasutamine autentimisel ja digiallkirjastamisel. Omavalitsuse veebilehelt
e-teenuste leidmine ning kasutamine. Kodanikuportaali eesti.ee kasutamine.
Personaalse õpikeskkonna loomine sotsiaalse
tarkvara vahenditega. Ajaveebi kasutamine õpikogemuse refleksiooniks. Wiki ja veebipõhise kontoritarkvara kasutamine dokumentide
loomiseks koostöös kaasõpilastega. Ühisjärjehoidjate ja vookogude kasutamine.
Arendusprojekti
alustamine
ning selle tarvis veebipõhise koostöökeskkonna loomine.
Sisu
tootmine ja taaskasutus, litsentsid. Esitluste, fotode,
videote, audiomaterjali ja
andmefailide
säilitamine, märgendamine ning jagamine veebikeskkonna vahendusel. RSSi
tellimine. Fotode, videote ja esitluste vistutamine
veebilehele. Podcasfi loomine.
Osalus virtuaalses praktikakogukonnas. Veebipõhise
koosoleku kavandamine ja pidamine, dokumenteerimine. Rühmaarutelu korraldamine
ning probleemipõhine õpe veebipõhises keskkonnas. Rühma ajahaldus. Digitaalsete
dokumentide versioonihaldus, koostöö ühe dokumendi koostamisel.
Arendusprojekti lõpuleviimine. Projekti
nähtavuse saavutamine veebivahenditega. Esitluse ja projektiaruande koostamine.
Rühma enesehinnang.