5. klass
Õppesisu ja õpitulemused
Ajaarvamine
Ajaarvamisega seotud mõisted ja ajaloo perioodid: muinasaeg, vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu.
Õpitulemused:
1) kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase: sajand, aastatuhat,
eKr, pKr, araabia number, Rooma number, ajaloo periodiseerimine;
2) kirjeldab mõnda minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus;
3) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
4) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;
5) kasutab ajalooatlast.
Ajalooallikad
Ajalugu ja ajalooallikad. Allikate tõlgendamine: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas, muuseum ja arhiiv.
Õpitulemused:
1)teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest;
2)töötab lihtsamate allikatega;
3)kasutab kontekstis ajalooallikatega seonduvaid mõisteid: kirjalik allikas, suuline allikas,
esemeline allikas.
Eluolu
Elu linnas ja maal, rahu ja sõja ajal, eluolu, tegevusalad, elamud, rõivastus, toit, kultuur ja
traditsioonid, nende muutumine ajas.
Õpitulemused:
1) kirjeldab mõnda minevikusündmust, mineviku inimeste eluolu;
2) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
3) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;
4) Kasutab sündmuste kirjeldamisel ajalooatlast .
Ajaloosündmused ja ajaloolised isikud
Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud kodukohas, Eestis, Euroopas ning maailmas õpetaja
valikul.
Õpitulemused:
1) kirjeldab mõnda minevikusündmust, inimeste eluolu minevikus;
2) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
3) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;
4) kasutab ajalooatlast ja oskab täita kontuurkaarti.
Õpik: Milvi-Martina Piir „Inimesed ajas“ I-II Avita 2008
Ajaloo ainekava põhikoolile
Teema |
6. klass |
7. klass |
8. klass |
9. klass |
Esiaeg |
10 |
|
|
|
Muistsed idamaad |
22 |
|
|
|
Vana-Kreeka |
18 |
|
|
|
Vana-Rooma |
20 |
|
|
|
Keskaegse Euroopa sünd |
|
5 |
|
|
Kunaningad, krahvid, hertsogid ja rüütlid |
|
5 |
|
|
Elu maal |
|
5 |
|
|
Elu linnas |
|
10 |
|
|
Kirik ja klooster |
|
6 |
|
|
Riik |
|
4 |
|
|
Keskaegse Euroopa naabrid |
|
7 |
|
|
Kristliku Euroopa laienemine |
|
3 |
|
|
Eesti keskajal |
|
5 |
|
|
Euroopa uute teadmiste otsingul |
|
3 |
|
|
Uues ajastu algus |
|
15 |
|
|
Vana kord Euroopas |
|
|
20 |
|
Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus |
|
|
10 |
|
Suured revolutsioonid, vabadus, võrdsus, vendlus |
|
|
10 |
|
Liberalism ja rahvuslik liikumine |
|
|
10 |
|
Industriaalühiskonna kujunemine |
|
|
6 |
|
Eesti 19.-ndal sajandil |
|
|
6 |
|
Esimene maailmasõda ja Eesti iseseisvumine |
|
|
8 |
|
Maailm kahe sõja vahel |
|
|
|
25 |
Teine maaiklmasõda |
|
|
|
15 |
Lääne maailm |
|
|
|
5 |
Kommunistlikud riigid |
|
|
|
5 |
3. maailm |
|
|
|
3 |
Kultuur ja eluolu pärast 2. maailmasõda |
|
|
|
3 |
Maailm 20.-nda sajandi lõpul |
|
|
|
14 |
Ajaarvamine ja ajalooallikad
Õpitulemused
Õpilane:
Õppesisu
Ajaarvamisega seotud mõisted ja ajaloo perioodid: muinasaeg, vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu.
Ajalugu ja ajalooallikad. Allikate tõlgendamine: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas, muuseum ja arhiiv. Ajatelg.
Ajaloosündmused, ajaloolised isikud ja eluolu
Õpitulemused
Õpilane:
Õppesisu
Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud kodukohas, Eestis, Euroopas ning maailmas. Elu linnas ja maal, rahu ja sõja ajal, eluolu, tegevusalad, elamud, rõivastus, toit, kultuur ja traditsioonid, nende muutumine ajas.
Muinasaeg
Õpitulemused
Õpilane:
1. kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid;
5. teab ning näitab kaardil Eesti ja kodukoha esimesi inimasustusalasid.
Õppesisu
Muinas- ja vanaaja periodiseerimine. Muinasaja arengujärkude üldiseloomustus: kiviaja inimese tegevusalad, põlluharimise algus, loomade kodustamine, käsitöö areng, metallide kasutusele võtmine. Eesti muinasaja üldiseloomustus, Pulli, Kunda. Muinasaegsed mälestised – kalmed ja asulakohad – ning arheoloogilised leiud. Kodukoha inimasustus muinasajal.
Vanad Idamaad
Õpitulemused
Õpilane:
1. selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;
4. seletab mõisteid linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester,Vana Testament.
Õppesisu
Vanaaja sisu ja üldiseloomustus: ajalised piirid, looduslikud olud.
Vana-Egiptuse riigikorraldus, eluolu, religioon, kultuurisaavutused. Vaaraod Thutmosis III, Ramses II, Tutanhamon.
Mesopotaamia, sumerite linnriigid, leiutised (ratas, potikeder), Hammurabi seadused, eluolu, religioon, kultuurisaavutused.
Iisraeli ja Juuda riik, ainujumala usk, Vana Testament, kümme käsku.
Vana-Kreeka
Õpitulemused
Õpilane:
1. näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat;
Õppesisu
Vanim kõrgkultuur Euroopas. Kreeka loodus ja rahvastik, Kreeta ja Mükeene kultuur.
Kreeka linnriigid. Ühiskonnakorraldus ja kasvatus Ateenas ning Spartas. Linnriikide nõrgenemine ja alistamine Makedooniale. Aleksander Suure sõjaretk ning maailmariigi tekkimine.
Vana-Kreeka kultuur ja religioon, eluolu ja mütoloogia. Olümpiamängud. Homerose kangelaseepika, ajalookirjutus, teater, kunst, arhitektuur, skulptuur, vaasimaal. Vana-Kreeka kultuuri tähtsus.
Vana-Rooma
Õpitulemused
Õpilane:
Õppesisu
Rooma riigi tekkimine, looduslikud olud, kuningad. Rooma Vabariigi algus ja ühiskondlik korraldus. Rooma võimu laienemine Vahemere maades. Hannibal, Caesar, vabariigi lõpp.
Rooma keisririigi ühiskondlik korraldus. Augustus, Rooma impeerium ja selle lõhenemine.
Vana-Rooma kultuur, kunst ja arhitektuur, rahvas ja eluolu, avalikud mängud. Ristiusu teke, Uus Testament.
Maailm keskajal 476–1492
Õpitulemused
Õpilane:
Õppesisu
Keskaegse maailmapildi mõju maailma ajaloole, keskaja ühiskonna üldiseloomustus ja periodiseering. Läänikord, eluolu.
Kiriku ja kultuuri osa keskajal, ristiusu õpetuse alused, ristisõjad, keskaja ülikoolid ja teadus, romaani ja gooti stiil.
Frangi riik, Frangi riigi teke, riik Karl Suure ajal, Frangi riigi jagunemine, kolm tuumikala: Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa.
Araablased. Araabia ühiskond, Muhamed. Islam, araabia kultuur ja selle mõju Euroopale.
Bütsants, Bütsantsi tugevuse põhjused, Justinianus I, Vana-Vene riik.
Linnad ja kaubandus, linnade teke ja eluolu, hansakaubandus Põhja-Euroopas, tsunftikord, linnade valitsemine.
Põhja-Euroopa ja Eesti. Skandinaavia eluviis ja ühiskond, viikingite retked.
Eesti keskajal, eluolu muinasaja lõpus. Muinasmaakonnad, muistne vabadusvõitlus ja ristiusustamine, ühiskonna struktuur. Valitsemine, Liivi Ordu. Linnad.
Keskaja ühiskond Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel. Saksa-Rooma keisririik, parlamendi kujunemine Inglismaal, Prantsusmaa ühendamine. Eluolu keskajal.
Asustus, tegevusalad ja eluolu kodukohas muinasaja lõpul.
Maailm varauusajal 1492–1600
Õpitulemused
Õpilane:
1. teab, kuidas mõjutasid varauusaegset ühiskonda maadeavastused, tehnoloogia areng ja reformatsioon;
Õppesisu
Ühiskond varauusajal, tehnoloogia, uue maailmapildi kujunemine. Tehnoloogia areng, majandussuhted, humanism, kujutav kunst, Leonardo da Vinci.
Suured maadeavastused. Ameerika avastamine, maadeavastuste tähendus Euroopale ja Euroopa mõju avastatud maades.
Reformatsioon Saksamaal. Martin Luther.
Eesti 16. sajandil, reformatsioon, haldusjaotus ja linnad. Liivi sõja põhjused ja tagajärjed.
Maailm 1600–1815
Õpitulemused
Õpilane:
Õppesisu
Uusaja ühiskonna põhijooned Euroopas, absolutismi kujunemine, Louis XIV, valgustusfilosoofia, Inglise kodusõda ja restauratsioon, Inglismaa ja Prantsusmaa, 18. sajandi valgustatud absolutism Preisimaa näitel, Friedrich II.
Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus, valitsemine, keskvõim ja aadli omavalitsus, Balti erikord, Põhjasõda, Peeter I, Eesti talurahvas 17. ja 18. sajandil, muutused majanduses ja poliitikas, vaimuelu (religioon, haridus, kirjasõna).
USA iseseisvumine, Iseseisvussõda, USA riiklik korraldus.
Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu. Prantsuse revolutsiooni põhjused ja kulg, Napoleoni reformid, Viini kongress ja poliitilised muutused Euroopa kaardil Vestfaali rahu ning Viini kongressi tulemusena, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tähtsus Euroopa ajaloos.
Kultuur: barokk, klassitsism.
Asustus ja eluolu paikkonnas 17.–18. sajandil.
Maailm 1815–1918
Õpitulemused
Õpilane:
Õppesisu
Industriaalühiskonna kujunemine, tööstuslik pööre, vabrikutootmine, linnastumine, industriaalühiskonna sotsiaalne pale, 19. sajandi poliitilised õpetused.
Rahvuslus ja rahvusriigid, rahvusluse kasv Euroopas, rahvusriigi loomine Saksamaa näitel, Saksa keisririik.
Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul, Vene impeeriumi äärealade poliitika, talurahvaseadused, rahvuslik ärkamine, selle eeldused, liidrid ja üritused, venestusaeg, 1905. aasta revolutsiooni tagajärjed.
Esimene maailmasõda, uue jõudude vahekorra kujunemine Euroopas, sõja põhjused, kulg ja tagajärjed, maailmasõja mõju Eestile. Eesti iseseisvumine: autonoomiast Vabadussõjani.
Kultuur 19. sajandil ja 20. sajandi algul: eluolu, ajakirjandus, seltsiliikumine, sh kodukohas.
Maailm kahe maailmasõja vahel 1918–1939
Õpitulemused
Õpilane:
Õppesisu
Rahvusvaheline olukord, Pariisi rahukonverents, poliitiline kaart pärast Esimest maailmasõda, Versailles’ süsteem. Rahvasteliidu tegevus ja mõju, sõjakollete kujunemine Aasias ja Euroopas.
Maailmamajandus, ülemaailmse majanduskriisi põhjused, olemus ja tagajärjed.
Demokraatia ja diktatuuri põhijooned. Demokraatia Ameerika Ühendriikide näitel, autoritarism Itaalia näitel, totalitarism NSV Liidu ja Saksamaa näitel.
Eesti Vabariik, Vabadussõda, Asutav Kogu, maareform ja põhiseadus, demokraatliku parlamentarismi aastad, vaikiv ajastu, majandus, kultuur ja eluolu, välispoliitika.
Kultuur ja eluolu kahe maailmasõja vahel, uued kultuurinähtused, teadus, tehnika areng, aatomiuuringud, auto ja lennuk, raadio, kino ja film, kirjandus ja kunst, uued propagandavahendid. Kultuur ja eluolu paikkonnas 20. sajandi algul.
Teine maailmasõda 1939–1945
Õpitulemused
Õpilane:
Õppesisu
Rahvusvaheline olukord. Lääneriikide järeleandmised Saksamaale. München. MRP.
Sõjategevuse üldiseloomustus, sõja algus ja lõpp, sõdivad pooled. Sõjategevus, rinded: Idarinne, Läänerinne, Vaikse Ookeani ja Põhja-Aafrika piirkond. Holokaust, ÜRO asutamine.
Eesti Teise maailmasõja ajal, baaside ajastu, iseseisvuse kaotamine, juuniküüditamine, sõjategevus Eesti territooriumil, Nõukogude ja Saksa okupatsioon.
Teise maailmasõja mõjud paikkonnas.
Maailm pärast Teist maailmasõda 1945–2000
Õpitulemused
Õpilane:
3. kirjeldab tööstusriikide arengut USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel;
4. kirjeldab kommunistlikku ühiskonda NSV Liidu näitel ning Eesti arengut NSV Liidu koosseisus;
5. toob esile kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise põhjused ja tagajärjed;
6. kirjeldab Eesti iseseisvuse taastamist ja Eesti Vabariigi arengut;
7. iseloomustab kultuuri ja eluolu muutumist 20. sajandi vältel;
8. seletab ja kasutab kontekstis mõisteid perestroika, glasnost, külm sõda, kriisikolle, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad, plaanimajandus, massirepressioon, Atlandi Harta, Euroopa Liit, NATO, Balti kett, laulev revolutsioon;
9. teab, kes olid Mihhail Gorbatšov, Boris Jeltsin, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning iseloomustab nende tegevust.
Õppesisu
Külm sõda, külma sõja põhijooned ja avaldumisvormid, kriisid ja sõjad.
Läänemaailm USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel. USA ühiskond, sisepoliitika, ühiskondlikud liikumised, välispoliitika. Saksamaa Liitvabariigi majanduse areng, Ida- ja Lääne-Saksamaa suhted.
Kommunistlikud riigid, kommunistliku süsteemi teke. NSV Liit, stalinism, sula, stagnatsioon.
Eesti Nõukogude okupatsiooni all, piiride muutumine, repressioonid, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, poliitiline juhtimine, kultuur ja eluolu.
Kommunistliku süsteemi lagunemine, perestroika ja glasnost, Mihhail Gorbatšov, Boris Jeltsin, Saksamaa ühinemine.
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine. Laulev revolutsioon, Balti kett, põhiseadusliku korra taastamine.
Maailm alates 1990. aastaist, üldülevaade, Euroopa Liidu laienemine, NATO laienemine, uued vastasseisud.
Kultuur ja eluolu 20. sajandi teisel poolel. Teaduse ja tehnika areng, aatomiuuringud, infotehnoloogia, massikultuur, naine ja ühiskondlik elu, muutused mentaliteedis.
Poliitilised liikumised, kultuur ja eluolu ning ajalooline mälu ja mäluasutused kodukohas.