KEHTESTATUD
Tallinna Pääsküla Kooli
direktori 30.märts 2023
käskkirjaga nr 1-5/19/2 2023
TALLINNA PÄÄSKÜLA KOOLI TÖÖTASUSTAMISE
JUHEND
1. ÜLDSÄTTED
1.1.
Tallinna Pääsküla Kooli (edaspidi kool) töötasustamise korralduse alusdokument
on direktori kehtestatud töötasujuhend.
1.2.
Töötasujuhend lähtub riigi ja Tallinna õigusaktidest ning Tallinna linnapea
käskkirjaga kehtestatud töötajate töö tasustamise põhimõtetest.
1.3.
Kooli töötasujuhend on kättesaadav kooli veebilehel.
2.
TÖÖTAJA TÖÖTASU
2.1
Töötasu on töötaja töölepingus kokkulepitud töötasumäär, mis hõlmab kõigi
töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitud tingimustel tööülesannete täitmist.
2.2
Töötaja tööülesannetes lepivad direktor ja töötaja kokku töölepingus ja selle
lisaks olevas ametijuhendis. Tööülesannete kirjeldus on piisavalt selge ja
arusaadav, et töötaja teaks, milliste ülesannete täitmist temalt oodatakse.
2.3
Direktor tagab töötajale töölepingus kokku lepitud töötingimused. Kokkulepitud töötingimusi
sh töötasutingimusi muudetakse töötaja ja direktori kokkuleppel.
2.4
Töötajatega töötasu kokku leppimisel arvestab direktor tööülesandeid,
töökoormust, pädevusi ja kvalifikatsiooni.
2.5
Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud haridustöötajate ametikohtadel lepitakse
töötasu kokku, arvestades täistööaega 35 tundi nädalas, teistel töötajatel 40
tundi nädalas.
2.6
Tallinna Linnavalitsuse määrusega kehtestatakse Tallinna Haridusameti
hallatavate asutuste töötajate töötasu alammäärad, teiste töötajate töötasu
määrad kehtestatakse asutuse töötasujuhendis, arvestades Vabariigi Valitsuse
kehtestatud töötasu alammäära ja lähtudes lasteaia eelarves töötasudeks
ettenähtud vahenditest.
3.
TÖÖTASU ARVESTAMINE JA MAKSMINE
3.1.
Töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Töötasu arvestatakse ajavahemiku eest,
mil töötaja täitis talle pandud ülesandeid. Osalise tööaja korral on töötajale
arvestatav töötasu proportsionaalne töökoha täistööaja töötasuga.
3.2
Töötasu arvutamise aluseks on direktori kinnitatud tööajatabel. Töötasu hulka kuuluva
lisatasu, asendustasu, tulemustasu ja preemia määramise aluseks on töötajaga sõlmitud
kokkulepe või asutuse juhi käskkiri.
3.3
Töötaja esitab maksuvaba tulu rakendamise ja maksuvaba tulu määra muutmise
avalduse üldjuhul linna töötaja portaali (LTP) kaudu.
3.4
Töötasust peetakse kinni tulumaks, üksikisiku töötuskindlustusmakse ja
kohustusliku kogumispensioni makse, kui töötaja on kohustusliku kogumispensioniga
liitunud, ning tasutakse sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse.
Töötaja kirjalikul nõusolekul võib tema töötasust kinni pidada asutuse arvel
tehtavatele kuludele kehtestatud limiiti ületatavate ja muude mitte ette nähtud
kulude summad.
3.5
Kõik tasud ja toetused (v.a puhkusetasu ettemakse, matusetoetus, lõpparve)
makstakse töötajale üks kord kuus asutuse töökorralduse reeglites ja/või
töölepingus märgitud tähtpäeval.
Kui
töötasu maksmise päev langeb puhkepäevale, makstakse töötasu sellele eelneval tööpäeval.
Kõik tasud ja toetused kantakse üldjuhul üle töötaja kirjalikult teatatud
isiklikule pangakontole. Pangakonto muutumisest teavitab töötaja kohe direktorit,
kes muudab kontonumbri töötaja andmetes ja edastab selle linna personaliteenistusele.
3.6
Kui töötaja töölepingu kehtivuse viimane päev on riigipühal või muul
puhkepäeval, makstakse lõpparve puhkepäevale järgneval tööpäeval.
3.7
Töötajale saadetakse iga kuu teatis talle arvestatud ja makstud tasude, neist
tehtud kinnipidamiste ning maksude ja maksete kohta. Teatis saadetakse üldjuhul
töötajale e-posti teel. Töötajal on õigus saada selgitusi talle arvestatud ja
makstud tasu kohta vahetult juhilt, personaliarvestajalt ja palgaarvestajalt.
4.
LISATASU TÄIENDAVATE TÖÖÜLESANNETE TÄITMISE EEST
4.1
Lisatasu täiendava tööülesande täitmise eest makstakse töötajale tööülesande
täitmise eest, mis ei ole määratletud tema töölepingus ja ametijuhendis. Täiendavad
tööülesanded on ajutised ülesanded, mida tavapäraselt asutuses keegi ei täida ja
mille jaoks ei ole otstarbekas luua eraldi töökohta.
4.2.
Töötajale võib määrata lisatasu töölepingus või ametijuhendis sätestamata
ajutiste täiendavate tööülesannete täitmise eest kuni 50% põhitasust kuus.
4.3
Täiendavate tööülesannete täitmises ja lisatasu suuruses lepivad lasteaia
direktor ja töötaja kokku enne töö teostamise algust kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Lisatasu maksmine vormistatakse hiljemalt töötasu arvestusperioodi
ehk kalendrikuu lõppemisel.
4.4
Lisatasu makstakse sõltuvalt täiendavate tööülesannete mahust ja iseloomust kas
ühekordse või perioodilise maksena. Perioodiline lisatasu arvestatakse
proportsionaalselt töötatud ajaga, st arvestuse aluseks olevast ajavahemikust
jäetakse välja ajavahemik, mil töösuhe on peatunud (sh töövõimetuslehel ja
puhkusel viibimise aeg). Kui täiendavad tööülesanded toovad kaasa vajaduse
töötada ajaliselt rohkem kui töölepingus kokku lepitud, lepitakse töötajaga
kokku ületunnitöös. See hüvitatakse ületunnitööajaga võrdses ulatuses vaba
ajaga või makstes 1,5-kordset põhitasu.
4.5
Kui täiendavaid tööülesandeid on täidetud üle kuue kuu või kui on alust
eeldada, et lisaülesanded muutuvad alaliseks, muudetakse kokkuleppel töötajaga
tema ametijuhendit ja töölepingut, lepitakse kokku uues põhitasus ja
lõpetatakse lisatasu maksmine.
5.
PREEMIA
5.1
Töötajale võib määrata preemia:
5.1.1
erakordse ühekordse töösoorituse eest;
5.1.2
konkreetse ajavahemiku ülesannete erakordse täitmise eest;
5.1.3
tunnustuspreemiana kauaaegse tööpanuse eest või töötajale aunimetuse andmise
puhul.
5.2
Preemiat ei määrata töölepingu seaduse § 88 lõike 3 kohase kirjaliku hoiatuse
saanud töötajale aasta jooksul pärast hoiatuse tegemist.
5.3
Preemia maksmine kooskõlastatakse eelnevalt Tallinna Haridusameti juhatajaga.
Ettepanekus
esitatakse preemia määramise põhjendus ja punktis 5.1.2 sätestatud preemia
puhul ka ajavahemik, mille eest preemia määratakse.
6.
ASENDAMINE JA ASENDUSTASU
6.1
Töötajate asendamine lepitakse kokku töölepingus või määratakse ametijuhendis.
6.2
Asendamist rakendatakse nii vaba töökoha kui ka ajutiselt puuduva töötaja
(viibimine haiguslehel, puhkusel vms) tööülesannete täitmisel.
6.3
Asendustasu määratakse juhul, kui asendamisega kaasneb töömahu oluline
suurenemine.
6.3
Töötaja ja vahetu juhi kokkuleppel võib puuduva töötaja ülesanded anda
osaliselt ühele töötajale või jagada mitme töötaja vahel. Ühe asendaja asendamise
maht ei või üldjuhul ületada 30% asendatava tööst.
6.4
Töötajale võib määrata asendustasu tähtajaliselt või sündmuse saabumiseni (nt
puuduva töötaja asendamise ajaks kuni tema tööle naasmise või töölt
vabastamiseni või kuni vaba töökoha täitmiseni).
6.5
Asendustasu määramisel lähtutakse asendatava töötaja põhitasust või vabale
töökohale planeeritud põhitasust.
6.6
Enne asendama asumist lepitakse asendajaga kokku asendamise maht, st millise
töötaja milliseid ülesandeid täidetakse, ajavahemik, millal asendamine toimub,
ja tasu suurus.
Asendustasu
vormistatakse esimesel võimalusel, hiljemalt töötasu arvestusperioodi, st kalendrikuu
lõpuks.
6.7
Asendustasu makstakse sõltuvalt asendamise mahust ja iseloomust kas ühekordse
või perioodilise maksena. Perioodiline asendustasu arvestatakse proportsionaalselt
asendamiseks kulunud ajaga, st arvestuse aluseks olevast ajavahemikust jäetakse
välja aeg, mil asendamist ei toimunud (sh asendaja töövõimetuslehel ja puhkusel
viibimise aeg).
6.8
Asendamine toimub asutuse tööaja piires. Kui asendusega seonduvad tööülesanded
toovad kaasa vajaduse töötada ajaliselt rohkem kui töölepingus kokku lepitud,
lepitakse töötajaga kokku ületunnitöös.
6.9
Kui asendamine kestab üle kuue kuu, vaadatakse üle töötaja tööülesanded ja
ametijuhend ning kaalutakse asendatava töökoha ülesannete osalist lisamist
töötaja põhitööülesannetele (v.a vanemapuhkusel oleva töötaja asendamine).
Kokkuleppe saavutamise korral muudetakse asendaja töölepingus või ametijuhendis
tööülesandeid, lepitakse töötajaga kokku uus põhitasu ja lõpetatakse
asendustasu maksmine
7.
ÜLETUNNITÖÖ
7.1
Ületunnitöö – töötamine üle kokkulepitud tööaja. Ületunnitöö tegemise peavad
töölepingu pooled iga kord eraldi kokku leppima, sest ületunnitöö ei saa olla
planeeritud. Ületunnitöö hüvitab tööandja kas vaba ajaga või rahas järgmiselt:
7.1.1
ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses,
soovituslikult vahetult pärast ületunnitööd. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud
vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning kokkulepitud 1,0-kordset põhitasu
makstakse nii ületundide kui ka vaba aja eest;
7.1.2
ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset põhitasu.
8.
TAGATISED, TOETUSED, HÜVITISED
8.1
Tööandja korraldatud koolitusel osalemine on tööaeg, mille eest makstakse
keskmist töötasu töölepingu seaduses sätestatu kohaselt.
8.2
Töötajale, kes on reservväelasena kutsutud kaitseväe õppekogunemisele,
säilitatakse kokkulepitud põhitasu ka õppekogunemisel viibimise ajal.
Õppekogunemise aeg on märgitud reservväelasele saadetavas õppekogunemise
kutses, mis tuleb esitada tööandjale.
8.3
Töötajale makstakse asutuse eelarve vahenditest järgmisi toetusi:
8.3.1
lapse sünni toetust ühe lapse kohta 70% Vabariigi Valitsuse määrusega
kehtestatud kuutasu alammäärast (edaspidi kuutasu alammäär);
8.3.2
matusetoetust vanema, abikaasa, elukaaslase ja/või lapse surma korral 70%
kuutasu alammäärast.
8.4
Töölepingu lõppemisel töötaja surma tõttu makstakse töötaja lähedasele toetust
kuutasu alammäära kahekordses ulatuses. Käskkirjas nimetatakse isiku nimi ja
selle pangakonto number, kuhu toetus kantakse. Toetust ei maksta juhul, kui
tekib õigus hüvitisele töötaja hukkumisel seoses tööülesannete täitmisega
õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo
tõkestamise tagajärjel.
8.5
Tööandja maksab haigushüvitist vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele.
Haigushüvitise arvutamise aluseks on töötaja poolt esitatud töövõimetusleht.
8.6
Töötajale hüvitatakse kuvariga tööks ettenähtud prillide või muude
nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumus vastavalt linnapea
käskkirjaga ja õigusaktidega kehtestatud korrale.
8.7
Kui töötajal on tuvastatud seoses tööülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi, tema
vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise tagajärjel
töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime makstakse talle
hüvitist lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel
tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt:
8.7.1
osalise töövõime korral – tema kolme kuu põhipalga ulatuses;
8.7.2
puuduva töövõime korral – tema kuue kuu põhipalga ulatuses.
8.8
Kui töötaja hukkub seoses tööülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud
ründe või tema poolt süüteo tõkestamise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale
ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele
isikule hüvitist hukkunud töötaja kuue kuu põhipalga ulatuses. Kui töötaja
hukkumisel taotleb hüvitist mitu nimetatud isikut, jagatakse hüvitise summa
nende vahel võrdselt.
9.
PUHKUSETASU ARVESTAMINE JA MAKSMINE
9.1
Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise
töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel, lähtudes linna töötaja portaalis
loodud puhkusekäskkirjast.
9.2
Puhkusetasu makstakse töötajale proportsionaalselt puhatud ajaga puhkuse
kasutamise
kuule
järgneva kuu palgapäeval koos vastava arvestuskuu töötasuga. Kui töötaja soovib
saada puhkusetasu hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse
algust, esitab ta tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse algust
sellekohase avalduse.
9.3
Puhkusetasu (v.a õppepuhkus, hoolduspuhkus) arvutatakse kas töötaja keskmise
töötasu alusel või jätkatakse kokkulepitud töötasu maksmist, kui see on
töötajale soodsam.
9.4
Kui töötaja puhkus katkestatakse kokkuleppel asutusega või katkeb töötaja
puhkus ajutise töövõimetuse tõttu ning töötajale on puhkusetasu üle kantud,
arvestatakse puhkusetasu ümber ja enam makstud summa tasaarvestatakse järgneva
kuu või järgnevate kuude töötasuga.
9.5
Töölepingu lõppemise korral hüvitatakse kasutamata ja aegumata põhipuhkus rahas
või peetakse tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest kinni töötaja töötasust.