LOODUSÕPETUSE AINEKAVA I kooliaste

 

1.klass

2.klass

3.klass

Tundide arv nädalas

1

1

1

 

Loodusõpetusega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodusteadusliku pädevuse. Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ja selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi keskkonnas) eksisteerivaid objekte ja protsesse, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, märgata selles esinevaid probleeme ja kasutada nende lahendamisel loodusteaduslikku meetodit, võtta vastu igapäevaelulisi keskkonnaalaseid pädevaid otsuseid ja prognoosida nende mõju, arvestades nii loodusteaduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte, tunda huvi loodusteaduste kui maailmakäsitluse aluse ja areneva kultuurinähtuse vastu, väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.

Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, milles loodust käsitletakse kui tervikut.

Õppesisu I kooliastmes

 

·         Inimese meeled ja avastamine

Inimese meeled ja avastamine. Elus ja eluta. Asjad ja materjalid. Tahked ained ja vedelikud.

·         Aastaajad

Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus.

·         Organismid ja elupaigad

Maismaataimed ja -loomad, välisehitus ja mitmekesisus. Taimede ja loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine. Koduloomad. Veetaimede ja -loomade erinevus  maismaaorganismidest.

·         Mõõtmine ja võrdlemine

Kaalumine, pikkuse ja temperatuuri mõõtmine.

·         Inimene

Inimene. Välisehitus. Inimese toiduvajadused ja tervislik toitumine. Hügieen kui tervist hoidev tegevus.

Inimese elukeskkond.

·         Ilm

Ilmavaatlused. Ilmastikunähtused.

·         Organismide rühmad ja kooselu

Taimede mitmekesisus. Loomade mitmekesisus. Seente mitmekesisus. Samblikud. Liik, kooslus,

toiduahel.

·         Liikumine

Liikumise tunnused. Jõud liikumise põhjusena (katseliselt). Liiklusohutus.

·         Elekter ja magnetism

Vooluring. Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid. Elektri kasutamine ja säästmine. Ohutusnõuded.

Magnetnähtused. Kompass.

·         Minu kodumaa Eesti

Kooliümbruse plaan. Eesti kaart. Ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses. Tuntumad

kõrgustikud, saared, poolsaared, lahed, järved, jõed ja asulad Eesti kaardil.

 

1. klass

 

Õppesisu

·         SÜGIS

 Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened erinevatel aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus.

·         TÖÖD ja TÖÖRIISTAD

Tööks vajalikud esemed ja tööriistad

·         RASKUS ja SUURUS

Kerge ja raske; kõige suurem ja väiksem;  ühesuurused

·         LOOMAD

Loomad:  koduloomad, metsloomad

·         ORGANISMIDE TEGEVUSED

Elus ja eluta: toitumine, paljunemine, kasvamine, arenemine.

·         MEELEELUNDID

Silm ja nägemine; kõrv ja kuulmine; nahk ja kompimine; keel ja maitsmine

·         TALV

päeva pikkus; linnud, loomad ja taimed talvel;loomade jäljed;  toidulaud; talvine ilmavaatlus

·         TEMPERATUUR

külm, soe ja kuum

·         VESI                                           

Vesi meie ümber; vee kaks olekut; ohud seoses veega ja veekogudega; vesi ja õhk

·         TAHKED AINED JA VEDELIKUD

Tahked ja vedelad ained

·         KEVAD

Kevad: 12 kuud; taimed, loomad ja linnud kevadel

·         PLAAN

Plaan ja kaart

Kevadine õppekäik; õuesõppe tunnid

·         SUVELE VASTU

 

Õpitulemused 1. klassi lõpuks:

·         eristab elusat ja elutut;

·         oskab vaadelda, nimetada, rühmitada ja kirjeldada kodukoha, kooliümbruse elusa ja eluta looduse objekte;

·         oskab nimetada meeleelundeid (silmad, kõrvad, nina, keel, nahk)

·         tunneb õpitud bioloogilisi liike (tööraamatus käsitletud taimi ja loomi),   teab kodu- ja kooliümbruse tüüpilisemaid taimi ja loomi;

·         märkab ja oskab kirjeldada aastaajalisi muutusi looduses;

·         oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi;

·         eristab elusat ja elutut;

·         oskab nimetada, rühmitada ja kirjeldada kodukoha elusa ja eluta looduse objekte;

·         oskab nimetada meeleelundeid (silmad, kõrvad, nina, keel, nahk);

·         tunneb õpitud bioloogilisi liike (tööraamatus käsitletud taimi ja loomi);

·         märkab ja oskab kirjeldada aastaajalisi muutusi looduses( kõnes, kirjas, joonistades);

·         teeb lihtsamaid loodusvaatlusi, kannab vaatlusinfo tabelisse, jutustab vaatlusinfo/tabeli põhjal ilma muutumisest teab, et looduses aset leiduvad muutused sõltuvalt aastaaegadest ning valgusest ja soojusest;

·         toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsusest inimese elus;

·         teeb soojuse ja valguse peegeldumise kohta katseid, sõnastab järeldused;

·         oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest;

·         teab, et elusolendite mitmekesisus ja aktiivsus sõltub aastaaegadest;

·         toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel;

·         oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult;

·         tunneb kodu- ja kooliümbrustvormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid;

·         oskab käituda veekogudel;

·         teab tuntumaid kodukoha/kooliümbruse vaatamisväärsusi;

·         mõistab, et aastaajalised muutused mõjutavad tema enda ja teiste elu;

·         tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu;

·         oskab leida ja näidata kodukoha asukohta kaardil; oskab lihtsamat plaani joonistada ja kasutada;

·         liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast, järgib koostegutsemise reegleid;

·         tunneb huvi oma kodukoha, inimeste/ajaloo/looduse vastu;

·         hoiab oma kodukoha loodust

2. klass

Õpilane

ÕPPESISU

·         ORGANISMID JA ELUPAIGAD (15 tundi)

maismaataimed, veetaimed ja toataimed     

·         LOOMAD

maismaaloomad: metsloomad,  imetajad, roomajad, kahepaiksed, koduloomad linnud: rändlinnud, paigalinnud, veelinnud

 

 

Õpilane

1)      teab õpitud maismaaloomi ja -taimi, teab loomade ja taimedega seotud ohtusid ning looduslikke ohte;

2)      oskab rühmitada ja ära tunda kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;

3)      kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes;

4)      kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, seostab selle elupaiga ja kasvukohaga ning toob näiteid nende tähtsusest looduses; 

5)      oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi;

6)      teab, et organism hingab, toitub, kasvab, paljuneb;

7)      kirjeldab õpitud maismaaloomade välisehitust, toitumist ja kasvamist, seostab neid elupaigaga;

8)      kirjeldab taimede välisehitust, märkab ja kirjeldab taimede arengut;

9)      eristab mets- ja koduloomi;

10)  teab, miks peetakse koduloomi, ja oskab nimetada nende vajadusi;

11)  teab koduloomadega seotud ohtusid;

12)  oskab märgata ja kirjeldada koduloomade arengut;

13)  teab õpitud veetaimi ja -loomi;

14)   teab, et on olemas erinevad elupaigad, et erinevatel organismidel on erinevad nõuded elukeskkonnale;

15)  teab maismaa- ja veetaimede põhierinevusi;

16)  vaatleb taimi ja loomi erinevates elukeskkondades;

17)  suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende  vajadustesse;

18)  väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses;

19)  suhtub vastutustundlikult koduloomadesse, ei jäta koduloomi hoolitsuseta;

20)  väärtustab uurimuslikku tegevust.

·         INIMENE (9 tundi)

inimese välisehitus; keha mõõtmed, toit ja toiduained; tervislik eluviis, toitumine, pesemine ja puhkamine

Õpilane

1)      teab kehaosade nimetusi; näitab ja nimetab kehaosi;

2)      kirjeldab inimese välisehitust, kasutades mõõtmistulemusi;

3)      teab, et toituda tuleb võimalikult mitmekesiselt ning regulaarselt ja et väär toitumine toob kaasa tervisehäireid; 

4)      teab, et kiirtoidud ei ole tervislikud;

5)      oskab järgida tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeninõudeid;

6)      oskab leida toiduainete pakenditelt talle vajalikku teavet;

7)      teab, kuidas hoida oma tervist, silmi, hambaid;

8)      teab, kelle poole tervisemurega pöörduda;

9)      järgib hügieeninõudeid, hoolitseb keha puhtuse eest;

10)  oskab näha ohtu tundmatutes esemetes, eristada tervisele kasulikke ja kahjulikke tegevusi; 

11)  teab, et inimesed elavad erinevates elukeskkondades

12)  hoiab  puhtust;

13)  püüab vältida enda ja teiste tervise kahjustamist teab, et inimesed elavad erinevates elukeskkondades;

14)  toob näiteid, kuidas inimene oma tegevusega muudab loodust;

15)  teab, et oma tegevuses tuleb teistega arvestada;

16)  tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist ning toimib keskkonda hoidvalt;

17)  võrdleb inimeste elu maal ja linnas;

18)  väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervist.

19)  väärtustab tervislikku eluviisi, tervislikku toitumist;väärtustab erinevaid huvisid ja harrastusi.

20)  oskab koostada päevaplaani

 

·         MÕÕTMINE JA VÕRDLEMINE (5 tundi)

 

Õpilane

1)      teab, et mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga; 

2)      viib läbi lihtsate vahenditega tehtavaid praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid;

3)      kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid mõõtmisvahendeid;

       4) mõistab mõõtmise vajalikkust, saab aru, et mõõtmine peab olema täpne.

 

·         ILM (6 tundi)

Ilma tunnused: õhutemperatuur, pilvisus, sademed, tuul

Ilmastikunähtused:  äike, torm, põud, üleujutus, udu, tuisk, sula, kaste, hall, vikerkaar

Õpilane

1)      teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma;

2)      teeb ilmateate põhjal järeldusi ning riietub vastavalt;

3)      tunneb huvi uurimusliku tegevuse vastu.

 

3. klass

 

3. klassi lõpetaja oskab: - eristada elusat ja elutut- märgata ja nimetada loodusobjekte- rühmitada ja kirjeldada loodusobjekte ja -nähtusi- märgata ja kirjeldada muutusi looduses- seostada aega muutustega looduses- teha lihtsamaid loodusvaatlusi ja katseid- käsitseda tavalisemaid elektrilisi riistu ennast ja teisi ohustamata- kasutada mudeleid, sh. plaani ja kaarti- kasutada kõnes õpitud abstraktseid mõisteid

3. klassi lõpetaja teab: - tunneb õpitud bioloogilisi liike- õpitud bioloogiliste liikide eluavaldusi, eluviise ja elupaiku- lihtsamaid, otseselt tajutavaid seoseid looduses- et inimene muudab oma tegevusega loodust ning peab seejuures olema vastutustundlik

ÕPPESISU

·         ORGANISMIDE RÜHMAD JA KOOSELU (16 tundi)

Taimede ja  loomade mitmekesisus. Seente mitmekesisus. Liik, kooslus, toiduahel.

Õpilane:

1)       teab, et taimed on elusad organismid; 

2)       teab, et taimed vajavad päikesevalgust ning toodavad hapnikku;

3)       nimetab ja oskab näidata taimeosi, leida tunnuseid, mille abil taimi rühmitada;

4)       eristab õistaime, okaspuud, sõnajalg- ja sammaltaime;

5)       teab, et loomade hulka kuuluvad putukad, ämblikud, ussid, kalad, konnad, maod, linnud ja imetajad;

6)       teab, et ühte rühma kuuluvatel loomadel on sarnased tunnused; 

7)       teab, et rästik, puuk ja herilane on ohtlikud;

8)       eristab kala, kahepaikset, roomajat, lindu ja imetajat ning selgrootut, sh putukat;

9)       kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku; 

10)   tunneb ära õpitud loomi piltide järgi ja looduses;

11)   väldib loomadega seotud ohte (mürgiseid ja ohtlikke loomi);

12)   teab ja tunneb õpitud seeni, nende mitmekesisust ja seda, et seened elavad mullas ja teistes organismides;

13)   eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni;

14)   oskab vältida mürgiste seentega (sh hallitusseentega) seotud ohtusid;

15)    eristab seeni taimedest ja loomadest;

16)   teab, et igal liigil on nimi; et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased;

17)  teab, et looduses on kõik omavahel seotud,

18)  koostab õpitud liikidest lihtsamaid toiduahelaid;

19)  tunneb põhjalikult ühte taime-, seene- või loomaliiki,  tuginedes koostatud uurimusülevaatele;

20) mõistab, et (liiki)de mitmekesisus on üks loodusrikkusi;

21) mõistab, et iga organism on looduses tähtis;

22) saab aru, et kõik taimed ja loomad on vajalikud, et nad on osa loodusest ja neid   peab kaitsma; mõistab, et seened on elusorganismid ning neid tuleb kaitsta nagu teisigi organisme.

 

·         LIIKUMINE (4 tundi)

Liikumise tunnused; jõud liikumise põhjusena (katseliselt); Liikumise tunnused. Jõud liikumise põhjusena (katseliselt), liiklusohutus;

Õpilane:

1)      teab liikumise tunnust; eristab liikumist ja paigalseisu;   

2)      teab, et keha ei saa hetkeliselt liikuma panna ega peatada;

3)      teab, et pidurdamisel läbib keha teatud teepikkuse;

4)      teab, millest sõltub liikuva keha peatamise aeg ja tee pikkus (kiirus, teekatte libedus);

5)      oskab ette näha liikumisega seotud ohuolukordi,

6)      oskab tänavat (teed) ohutult ületada;

7)      oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;

8)      oskab valida jalgrattaga, rulaga ja rulluiskudega sõitmiseks turvalise koha ja sobiva kiiruse;

9)      oskab kasutada turvavahendeid;

     10) suhtub positiivselt liikumisse kui kehalisse tegevusse. 

·         ELEKTER JA MAGNETISM (5 tundi)

Vooluring; elektrijuhid ja mitteelektrijuhid; elektri kasutamine ja säästmine; ohutusnõuded; magnetnähtused; kompass;

Õpilane:

1)      teab lüliti osa vooluringis;

2)      teab, et mõned ained juhivad elektrivoolu ja teised ei juhi;

3)      teab, et niiske keskkond juhib elektrivoolu ja et elekter võib olla ka ohtlik;

4)      oskab pistikut pistikupeast õigesti välja tõmmata;

5)      eristab töötavat ja mittetöötavat vooluringi;

6)      teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning rakendab saadud teadmisi elektririistade ohutul kasutamisel;

7)      kasutab elektrit säästlikult; oskab käsitseda majapidamis- ja olmeelektroonikat ning elektroonikaseadmeid;

8)      saab aru elektri säästmise vajalikkusest; saab aru, et koduses majapidamises kasutatav elekter on inimesele ohtlik ja sellega ei tohi mängida

 

·         PLAAN JA KAART (10 tundi)

Kooliümbruse plaan; Eesti kaart; ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses.

Õpilane:

1)      teab, et kaart on suurema maa-ala mudel ja et värvused ja märgid kaardil on leppemärgid;

2)      saab aru lihtsast plaanist või kaardist, leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte; 

3)      kirjeldab kaardi abil tegelikke objekte, tunneb kaardil värvide järgi ära maismaa ja veekogud;

4)      mõistab, et kaardi abil on võimalik tegelikkust tundma õppida;

5)      teab põhiilmakaari ja vaheilmakaari;

6)      teab õpitud kaardiobjekte ja oma kodukoha asukohta kaardil;

7)      kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti, kasutades ilmakaari;

8)      määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuunda;

9)      näitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke, madalikke, saari, poolsaari, lahtesid, jõgesid, järvesid ja linnu;

10)  seostab kaardiobjektid ilmakaartega (nt Valga asub Lõuna-Eestis)

11)   saab aru, et ilmakaarte tundmine ning nende määramisoskus on elus vajalik; 

12)  mõistab, et kaardi järgi on võimalik maastikul orienteeruda;

13)    mõistab, et kaartide kasutamine on vajalik ja uurimine põnev; saab aru kaardi legendi ja leppemärkide tundmise vajalikkusest ja sellest, et kaardi või plaani (mudeli) abil on tegelikkust parem tundma õppida.

 

Väärtused ja hoiakud

õpilane

1)  tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;

2)  mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub loodusesse säästvalt;

3)  märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;

4)  hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;

5)  liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.

 

Uurimisoskused

õpilane

1)  teeb lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;

2)  sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi;

3)  teeb lihtsaid vahendeid kasutades praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid;

4)  vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid;

5)  kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes;

6)  kasutab õpitud loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapäevaelus otsuseid tehes.

 

Loodusvaatlused

õpilane

1)  teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava välisriietuse;

2)  kirjeldab looduslikke ja tehislikke objekte erinevate meeltega saadud teabe alusel;

3)  märkab muutusi looduses ning seostab neid aastaaegade vaheldumisega;

4)  toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel;

5)  toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsuse kohta inimese elus;

6)  tunneb kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;

7) käitub loodushoidlikult ning järgib koostegutsemise reegleid.

 

Loodusnähtused

õpilane

1)  eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, nimetab, kirjeldab ja rühmitab neid;

2)  eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning omab ohutunnet tundmatute ainete vastu;

3)  teeb juhendi järgi lihtsamaid praktilisi töid, järgides ohutusnõudeid;

4)  kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid mõõtmisvahendeid;

5)  selgitab kompassi töö põhimõtet, toetudes magnetiga tehtavale katsele;

6)  teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning rakendab saadud teadmisi elektririistade ohutul kasutamisel;

7)  oskab ette näha liikumisega seotud ohuolukordi; teab, millest sõltub liikuva keha peatamise aeg ja tee pikkus.

 

Organismide mitmekesisus ja elupaigad

õpilane

1)  kirjeldab taimede, loomade ja seente välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses;

2)  eristab seeni, taimi ja loomi toitumise, kasvamise ning liikumisvõime järgi;

3)  teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased;

4)  eristab kala, kahepaikset, roomajat, lindu ja imetajat ning selgrootut, sh putukat;

5)  kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku;

6)  eristab õistaime, okaspuud, sõnajalg- ja sammaltaime;

7)  teab seente mitmekesisust, eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning oskab vältida mürgiste seentega seotud ohtusid;

8)  arvestab taimede ja loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult;

9)  toob näiteid erinevate organismide seoste kohta looduses ning koostab õpitud liikidest lihtsamaid toiduahelaid;

10)  tunneb põhjalikult ühte taime-, seene- või loomaliiki, tuginedes koostatud uurimuslikule ülevaatele.

 

Inimene

õpilane

1)  kirjeldab inimese välisehitust, kasutades mõõtmistulemusi;

2)  järgib tervisliku toitumise põhimõtteid ja hügieeninõudeid ning väärtustab tervislikke eluviise;

3)  teadvustab inimese vajadusi, tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist ning toimib keskkonda hoidvalt;

4)  toob näiteid, kuidas inimene sõltub loodusest ning muudab oma tegevusega loodust;

5)  võrdleb inimeste elu maal ja linnas.

 

Plaan ja kaart

õpilane

1)  saab aru lihtsast plaanist või kaardist ning leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte;

2)  mõistab, et kaardi järgi on võimalik tegelikkust tundma õppida;

3)  näitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke, saari, poolsaari, lahtesid, jõgesid, järvesid ja linnu;

4)  määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuunda;

5)  kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti, kasutades ilmakaari.

 

Hindamine

Hindamise eesmärk on toetada eelkõige õpilase arengut ja õpimotivatsiooni. Õpitulemusi hinnatakse antud vanuseastme hindamispõhimõtete järgi. Hinnangute andmisel ja numbrilisel hindamisel võetakse aluseks ainekavaga määratletud õpitulemused ning nende sõnastamiseks kasutatavad tegevused. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

 

 

 

 

LOODUSÕPETUSE AINEKAVA PÕHIKOOLIS

Loodusõpetuse orienteeruv tundide jaotus teemaplokkide kaupa

Teema

6. klass

7. klass

Muld elukeskkonnana

12

-

Aed ja põld elukeskkonnana

14

-

Mets elukeskkonnana

13

-

Õhk

19

-

Läänemeri elukeskkonnana

15

-

Elukeskkond Eestis

8

-

Eesti loodusvarad

9

-

Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis

15

-

Kehade kvantitatiivne kirjeldamine

-

19

Ained ja segud

-

8

Liikumine ja jõud

-

6

Tahkis vedelik gaas

-

6

Mehaaniline töö ja energia

-

9

Soojusülekanne

-

10

Aine olekute muutumine

-

12

Kokku

105

70

 

Loodusõpetus 6. Klassis

1.      Muld

Õppesisu

Mulla koostis. Muldade teke ja areng. Mullaorganismid. Aineringe. Mulla osa kooslustes. Mullakaeve. Vee liikumine mullas.

Õpitulemused

Õpilane

1)      kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove, nimetades mulla koostisosi; 

2)      põhjendab katsega, et mullas on õhku ja vett; 

3)       selgitab muldade kujunemist ja mulla tähtsust looduses;  

4)      tunneb mullakaeves ära huumushorisondi; 

5)      kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes.

6)      teab, et muld tekib kivimite murenemise ja surnud organismide (peamiselt taimede) lagunemissaadustest.

7)      teab, et taimed kinnituvad mulda juurtega, hangivad juurte abil mullast vett ja selles lahustunud toitaineid, mis taime lagunedes taas mulda jõuavad.

2.      Aed ja põld

Õppesisu

Mulla viljakus. Aed kui kooslus. Fotosüntees. Aiataimed. Viljapuu- ja juurviljaaed, iluaed. Põld kui kooslus. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus. Inimtegevuse mõju mullale. Mulla reostumine ja hävimine. Mulla kaitse.

Õpitulemused

Õpilane

1) tunneb huvi looduse uurimise vastu; 

2) väärtustab koduümbruse heakorda;

3) väärtustab tervislikku toitu, eelistab eestimaist; 

4) mõistab, et inimene on looduse osa ning elu sõltub põllumajandusest ja loodusvaradest; 

5) mõistab, et keskkonnatingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu;

6) väärtustab kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;

7) väärtustab mahepõllumajanduse toodangut;

8) selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes; 

9) kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide vahel;

10) toob esile aia ja põllukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste kujunemises;  

11) tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid; 

12) koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;  

13) toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta;  

14) võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada mahepõllumajanduse tooteid; 

15) toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja tagajärgede kohta;  

16) toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus;

17) teab aia- ja põllu elukoosluse tüüpilisi liike; 

18) teab, et mullas elab palju väikseid organisme, kellest paljud on lagundajad;

19) teab, et mulla viljakus on oluline taimekasvatuse seisukohalt; 

20)teab, et taimed toodavad orgaanilist ainet ja selles protsessis eraldub hapnikku; 

21) teab, et inimene muudab keskkonnatingimusi ja et mullad vajavad kaitset.

3. Mets elukeskkonnana

Õppesisu

Elutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Metsade tähtsus ja kasutamine. Puidu töötlemine. Metsade kaitse.

Õpitulemused

Õpilane

1) väärtustab metsa, selle elurikkust ning säästva metsanduse põhimõtteid;

2) väärtustab uurimistegevust metsa tundmaõppimisel;

3)käitub metsas keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;

4) märkab muutusi metsas, mõistab, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib metsa looduslikku tasakaalu ning seda, et metsad vajavad kaitset; 

5) on motiveeritud osalema eakohastel metsaga kaitsega seotud üritustel;

6) kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;

7)võrdleb männi ja kuuse kohastumusi;

8) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;

9)võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;

10)koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;

11) selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;

12) selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse põhimõtteid;

13) teab nimetada metsa kui elukoosluse tüüpilisi liike, metsarindeid;

14) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel metsas.

4. Õhk

Õppesisu

Õhu tähtsus. Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine ja tuul. Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma ennustamine.

Õpitulemused

Õpilane

1) väärtustab säästlikku eluviisi;

2) toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;

3) mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;

4) võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;

5)iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis;

6) kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;

7) iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;

8) selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele;

9) toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;

10) nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist;

11) teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel.

5. Läänemeri elukeskkonnana

Õppesisu

Vesi Läänemeres – merevee omadused. Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared. Läänemere mõju ilmastikule. Läänemere rannik. Elutingimused Läänemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning nendevahelised seosed. Mere mõju inimtegevusele ja ranna-asustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse.

Õpitulemused

Õpilane

1) märkab Läänemere ilu ja erilisust ning väärtustab Läänemere elurikkust;

2) väärtustab uurimistegevust Läänemere tundmaõppimisel;

3) käitub mere ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;

4) mõistab muutusi Läänemere elukeskkonnas, saab aru, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu ning et meri vajab kaitset;

5) on motiveeritud osalema eakohastel Läänemere kaitsega seotud üritustel;

6) näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari;

7) võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa temperatuure;

8) iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;

9)iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;

10) selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ja riimveekogu elustiku eripära;

11) võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres;

12) kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres;

13) määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;

14) koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;

15) teab ja selgitab Läänemere reostumise põhjuseid ja kaitsmise võimalusi;

16) tunneb peamisi ranniku pinnavorme: luited, karid, saared, poolsaared;

17) teab Eesti ranniku maakerke põhjusi ning sellest tulenevat rannikujoone muutust (laidude, poolsaarte ja saarte teket ning merelahtede muutumist rannikujärvedeks);

18) nimetab Läänemere, saarte ja ranniku tüüpilisi liike.

 

6. Elukeskkonnad Eestis

Õppesisu

Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toitumissuhted ökosüsteemis. Inimese mõju ökosüsteemidele.

Õpitulemused:

Õpilane

1) väärtustab ja hoiab elusat ja eluta loodust;  

2) tunneb rõõmu looduses viibimisest;

3) mõistab, et iga organism looduses on tähtis; 

4) mõistab, et muutused elukeskkonnas mõjutavad väga paljusid organisme;

5) kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis; 

6) kirjeldab ökosüsteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku tasakaalu tähtsust ökosüsteemides; 

7)põhjendab aineringe vajalikkust; 

8) kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale ja selgitab, kuidas muutused keskkonnas võivad põhjustada elustiku muutusi; 

9) koostab õpitud koosluste vahelisi toimivaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke; 

10) selgitab toitumissuhteid: parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents;

11) teab seoseid eluta ja eluslooduse vahel;

12) teab, et toiduvõrgustike abil saab iseloomustada organismidevahelisi suhteid; 

13) teab, et elutegevuseks on vaja energiat.

            7. Eesti loodusvarad

Õppesisu

Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodusvarad energiaallikatena. Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid.

Õpitulemused:

Õpilane

1) väärtustab uurimistegevust loodusvarade tundmaõppimisel;

2) suhtub loodusesse säästvalt, toimib keskkonnateadliku tarbijana;

3) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub looduslikest ressurssidest;

4) märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes

keskkonnakaitseüritustes;

5) nimetab Eesti taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid ning toob nende kasutamise kohta näiteid;

6) oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast;

7) toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas;

8) selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad – tarbimine – jäätmed;

9) teab Eesti loodusressursse, mida igapäevaelus kasutatakse, ning nende tavalisemaid allikaid (nt vesi, muld, puit, mineraalid, kütus, toit)

Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis

Õppesisu

Inimese mõju keskkonnale. Looduskaitse Eestis. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Kaitsealad. Niit kui Eesti liigirikkaim kooslus. Kodukoha looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tagajärjel. Jäätmekäitlus. Säästev tarbimine.

Õpitulemused

Õpilane

1)      märkab looduse ilu ja erilisust, tunneb huvi Eesti looduse ja selle uurimise vastu;

2)      väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi;

3)      mõistab, et inimene on looduse osa ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub loodusesse säästvalt;

4) toimib keskkonnahoidliku tarbijana;

5) märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastel keskkonnakaitseüritustel;

6) selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektide kohta;

7) iseloomustab kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas;

8) põhjendab niidu kui Eesti liigirikkaima koosluseelurikkust ja kaitsmise vajalikkust;

9) selgitab keskkonnakaitse vajalikkust;

10) põhjendab olmeprügi sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi;

11) analüüsib enda ja oma pere tarbimist ning hindab selle mõju keskkonnale;

12) toob näiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pakub nende lahendamise võimalusi;

13) teab organismide kaitsmise vajadust ja erinevate liikide kaitsemeetmeid Eestis;

14) nimetab Eesti tähtsamaid pärandkooslusi;

15) teab niidu liigirikkuse kujunemise põhjuseid;

16) eristab liigikaitset ja keskkonnakaitset.

 

Loodusõpetus 7. klassis

1)      Kehade kvantitatiivne kirjeldamine

Õppesisu

Keha. Kehade omadusi. Mõõtmine. Mõõtemääramatus. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtmine. Kaalumine, mass. Aine tihedus. Näiteid kauguse mõõtmise kohta. Näiteid tihedusest põhjustatud nähtuste kohta.

Õpitulemused

Õpilane:

 

1) kirjeldab kehade omaduste iseloomustamist arvuliselt ja mõõtmise abil;

2) mõõdab või määrab keha pikkust, pindala, ruumala, massi ja aine tihedust.

2) Ained ja segud

Õppesisu

Ained ja materjalid, nende omadused. Ainete koosnemine osakestest. Aatomi ja aatomituumaehitus. Keemilised elemendid. Liht- ja liitained: nt vesinik, hapnik, süsinik, vesi ja süsihappegaas ning nende sümbolid ja molekulivalemid. Keemiline reaktsioon – uute ainete tekke protsess. Puhasaine. Ainete segu. Segud ja lahused: õhk kui segu, segunevad ja mittesegunevad vedelikud, tahkete ja gaasiliste ainete lahustumine vedelikes. Segust või lahusest ainete eraldamine. Tutvustada kasutatavaid laborinõusid ja vajalikku ohutustehnikat.

Õpitulemused

Õpilane:

1) teab, et kõik ained koosnevad osakestest: aatomitest, ioonidest või molekulidest ning molekulid koosnevad aatomitest;

2) oskab valmistada lahust ja kirjeldada aine lahustumist vees; toob näiteid lahustuvatest ainetest ja lahustest ning teab lahuste tähtsust looduses;

3) kirjeldab segude lahutamise võimalusi ja põhjendab valitud meetodeid.

3) Liikumine ja jõud

Õppesisu

Nähtus. Nähtuste kvantitatiivne kirjeldamine. Mehaaniline liikumine. Ühtlane ja mitteühtlane liikumine. Graafik st-teljestikus. Jõud ja kehade liikumine. Raskusjõu ja massi seos. Põhjusetagajärje seos ja selle esitamine graafikul. Võrdeline sõltuvus matemaatikas (y = ax) ja loodusteadustes (F = mg). Dünamomeetri tööpõhimõte: vedru pikenemise ja jõu võrdelisus. Näiteid liikumise ja raskusjõuga seotud nähtuste kohta. Kehade elektriseerimine. Positiivne ja negatiivne elektrilaeng.

Õpitulemused

 

Õpilane:

1) kirjeldab mehaanilist liikumist trajektoori ja kiiruse järgi, määrab keha liikumise kiiruse ning toob näiteid kehade liikumise kohta keskkonnas;

2) mõõdab või määrab keha kiirust ja keskmist kiirust, läbitud teepikkust ning raskusjõudu;

3) põhjendab keha liikumise kiiruse ja suuna muutumist jõu olemasoluga, toob näiteid igapäevaelust; põhjendab raskusjõust põhjustatud nähtusi;

4) esitab teepikkuse sõltuvuse ajast graafiliselt, eristades põhjuse-tagajärje seost.

4) Tahkis, vedelik, gaas

Õppesisu

Aine olekud. Aineosakeste liikumine – soojusliikumine. Ainete iseeneslik segunemine. Aineosakeste vastastikmõju. Soojuspaisumine. Temperatuuri mõõtmine. Soojuspaisumine ja ainetihedus. Soojuspaisumine ja loodusnähtused. Soojuspaisumise arvestamine tehnoloogias.

Õpitulemused

Õpilane:

1) põhjendab aineosakeste vastastikmõjuga tahkiste kuju säilivust ja kõvadust, vedelike voolavust ning gaaside lenduvust;

2) põhjendab ainete iseeneslikku segunemist ja toob näiteid ainete iseenesliku segunemise kohta looduses;

3) kirjeldab soojuspaisumise olemust ning toob näiteid soojuspaisumise rakenduste ja tähtsuse kohta looduses.

5) Aine olekute muutumine

Õppesisu

Aine olekud. Aineosakeste liikumine – soojusliikumine. Ainete iseeneslik segunemine. Aineosakeste vastastikmõju. Soojuspaisumine. Temperatuuri mõõtmine. Soojuspaisumine ja aine tihedus. Soojuspaisumine ja loodusnähtused. Soojuspaisumise arvestamine tehnoloogias.

Õpitulemused

Õpilane:

1) kirjeldab kaste, udu ja härmatise tekkimist;

2) rakendab seaduspärasusi: aine sulamiseks, aurumiseks ja sublimeerumiseks kulub soojust; tahkumisel, kondenseerumisel ja härmastumisel vabaneb soojust.

 

6) Mehaaniline töö ja energia

Õppesisu

Mehaaniline töö ja energia. Mehaanilise energia muundumine ja jäävus.

Õpitulemused

Õpilane:

1) vormistab ja lahendab arvutusülesandeid töö ja energia arvutamiseks, teisendades valemeid;

2) toob näiteid mehaanilise energia muundumise kohta;

3) määrab energiat ja tööd

7) Soojusülekanne

Õppesisu

Keha siseenergia. Soojuse eraldumine põlemisel. Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos. Soojusülekande liigid: soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. Soojuslik tasakaal. Päikesekiirgus. Õhutemperatuuri ööpäevase muutumise põhjused. Soojusülekanne looduses ja inimtegevuses.

Õpitulemused

Õpilane:

1) põhjendab soojuse kandumist ühelt kehalt teisele soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse abil, toob näiteid soojusülekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses;

2) seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri;

3) põhjendab energiasäästu vajadust ning toob näiteid soojuskao vähendamise võimaluste kohta;

4) toob näiteid päikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamise kohta.