INIMESEÕPETUSE AINEKAVA I kooliaste

	1.klass	2.klass	3.klass
Tundide arv nädalas	0	1	1

 

2.KLASS

 

Mina

 

Õppesisu

Mina. Minu tegevused. Minu huvialad. Käitumine tänaval. Head kombed.

Viisakas käitumine.

Õpitulemused

Õpilane:

1) kirjeldab oma välimust, huve ja tegevusi, mida talle meeldib teha;

2) nimetab, mille poolest ta sarnaneb teistega ja erineb teistest;

3) väärtustab iseennast ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused on erinevad;

4) teab, millised ohud võivad olla liikluses;

5) mõistab viisaka käitumise ja teistega arvestamise vajalikkust.

 

Minu kodu ja pere

 

Õppesisu

Kodu. Perekond. Erinevad pered. Vanavanemad ja teised sugulased. Pereliikmete tööd. Erinevad ametid. Muutused peres. Pidupäevad ja traditsioonid.

Õpitulemused

Õpilane:

1) kirjeldab, mille poolest perekonnad erinevad ja sarnanevad;

2) väärtustab üksteise abistamist ja arvestamist peres;

3) teab oma kohustusi peres;

4) selgitab lähemaid sugulussuhteid;

5) kirjeldab pereliikmete erinevaid rolle kodus;

6) teab inimeste erinevaid töid ja töökohti;

7) kirjeldab ja eristab võimalusi, kuidas abistada pereliikmeid kodustes töödes;

8) jutustab oma pere traditsioonidest;

9) väärtustab toetavaid peresuhteid ja kodu.

 

Ohud.

 

Õppesisu

Ohud kodus ja koduümbruses. Häire koolis.

Õpitulemused

Õpilane:

1) mõistab, et kodus kasutatavad kodumasinad ja terariistad võivad olla ohtlikud;

2) teab, kuidas ohuolukorras abi kutsuda;

3) oskab käituda häire korral koolis;

4) kirjeldab ohtlikke kohti ja olukordi kooliteel ja koduümbruses ning valib ohutu tee

sihtpunkti.

 

Mina: aeg ja asjad

 

Õppesisu

Aeg. Aja mõõtmine. Aja ja oma tegevuse kavandamine. Täpsus, lubadused, vastutus.

Minu oma, tema oma, meie oma. Asja väärtus ja hind.

Õpitulemused

Õpilane:

1) teab ajaühikuid ja nende seoseid;

2) teab, kuidas aega mõõta;

3) oskab koostada oma päevakava, väärtustades aktiivset vaba aja veetmist;

4) väärtustab oma tegevusi;

5) selgitab asjade väärtust;

6) oskab eristada oma ja võõrast asja ning mõistab, et võõrast asja ei tohi loata võtta;

7) väärtustab ausust asjade jagamisel.

 

Mina ja kodumaa

 

Õppesisu

Eesti – minu kodumaa. Kodukoht. Elu linnas ja maal. Eesti rikkus.

Õpitulemused

Õpilane:

1) tunneb ära Eesti Vabariigi lipu ja vapi;

2) oskab nimetada Eesti Vabariigi pealinna, sünnipäeva ja presidenti;

3) teab Eesti riigi sümboleid ja lähemaid naaberriike;

4) leiab Euroopa kaardilt Eesti ning Eesti kaardilt kodukoha;

5) tunneb kodukoha sümboolikat;

6) nimetab oma kodukoha tuntud inimesi ja paiku ning väärtustab kodukohta;

7) võrdleb elu linnas ja maal;

8) väärtustab Eestit, oma kodumaad.

 

Minu tervis

 

Õppesisu

Tervise hoidmine. Tervislik toiduvalik. Arsti juures. Ohud tervisele. Esmaabi.

Õpitulemused

Õpilane:

1) teab, mis aitab olla terve;

2) teab, milline on tervislik eluviis ning kuidas hoida füüsilist ja vaimset tervist, ning

väärtustab neid;

3) kirjeldab tegevusi, mis võivad tervist kahjustada;

4) jutustab arsti juures käimisest ning arsti töö vajalikkusest;

5) mõistab, millistel käitumisviisidel on ohud enda ja teiste tervisele;

6) oskab kutsuda abi ja teab elementaarseid esmaabi võtteid.

Mina looduses

 

Õppesisu

Looduse hoidmine. Ohud looduses. Kuidas olla säästlik?

Õpitulemused

Õpilane:

1) teab, et on ka ise osake loodusest;

2) mõistab, et loodust tuleb hoida;

3) kirjeldab ohtusid looduses ja oskab ohu korral käituda;

4) teab, miks on vaja elektrit ja vett säästa ning oskab seda teha.

 

3.KLASS

Õppimine

 

Õppesisu

Jälle koolis. Haridustee. Teabeallikad. Lapse õigused ja kohustused. Viisakas käitumine.

Õpitulemused

Õpilane:

1) eristab mängu, tööd ja õppimist;

2) teab, et igaks tööks ja oskuseks on vaja õppida ja harjutada;

3) teab elukestva õppimise mõistet, et ka täiskasvanud õpivad;

4) teab, et erinevad ametid nõuavad erinevat haridust ja ettevalmistust;

5) oskab teavet hankida;

6) teab, et igal lapsel on õigused ja kohustused;

7) selgitab, kuidas lapse õigused rakenduvad tema elus ja millised kohustused on tal koolis, kodus ja avalikkuses;

8) mõistab liiklusreeglite ja viisaka käitumise vajalikkust.

 

Mina ja teised

 

Õppesisu

Sõprus. Mured koolis. Teod ja tagajärjed. Inimesed on erinevad.

Õpitulemused

Õpilane:

1) teab, mis on sõprus, väärtustab sõprust;

2) kirjeldab omadusi, mis peavad olema heal sõbral, hindab ennast nende omaduste järgi;

3) teab abi saamise võimalusi kiusamise ja vägivalla korral;

4) nimetab ja kirjeldab inimeste erinevaid tundeid ning toob näiteid olukordadest, kus need tekivad, ja leiab erinevaid viise nendega toimetulekuks;

5) kirjeldab oma käitumise tagajärgi ning annab neile hinnangu;

6) väärtustab leppimise ja vabandamise tähtsust inimsuhetes;

7) mõistab, et inimesed on erinevad;

8) väärtustab üksteise eest hoolitsemist ja üksteise abistamist.

 

Raha ja asjad

 

Õppesisu

Töö ja raha. Reklaam ja asjad. Internetimaailm.

Õpitulemused

Õpilane:

1) teab, miks inimesed töötavad;

2) selgitab, milleks kasutatakse raha ning mis on raha teenimine, hoidmine, kulutamine ja laenamine;

3) kirjeldab, milliseid vajadusi tuleb arvestada taskuraha kulutades ja säästes;

4) selgitab, kuidas reklaamid võivad mõjutada inimeste käitumist ja otsuseid;

5) mõistab interneti olemust ning võimalusi;

6) mõistab, et interneti kasutamisega kaasnevad ohud.

 

Eesti

 

Õppesisu

Eesti teiste riikide seas. Eesti Vabariigi sümbolid. Eestis elavad rahvused.

Õpitulemused

Õpilane:

1) teab, et Eesti asub Euroopas, kuulub Euroopa Liitu;

2) teab Eesti naaberriikide nimesid, oskab neid näidata kaardil;

3) teab Eesti rahvuslikke ja riiklikke sümboleid;

4) oskab kirjeldada Eestimaa haldusjaotust;

5) oskab nimetada Eestis elavaid teisi rahvusi;

6) teab, et teistel rahvastel on erinevad tavad ja kombed ning austab neid;

7) väärtustab oma rahvuskultuuri;

8) väärtustab Eestit, oma kodumaad.

 

Tervislik eluviis

 

Õppesisu

Mina ise. Elundid. Minu võimed. Tervislik toitumine. Liikumine, uni, puhtus. Tervise hoidmine.

Õpitulemused

Õpilane:

1) teab, et inimese kehas on palju elundeid;;

2) teab, et inimestel on erinevad füüsilised ja vaimsed võimed;

3) teab, mis tähendab tasakaalustatud toit;

4) oskab koostada tervisliku toidu menüü päevaks;

5) kirjeldab seoseid tervise hoidmise viiside vahel: mitmekesine toitumine, uni ja puhkus ning liikumine;

6) teab, et meelemürgid on ohtlikud vaimsele ja füüsilisele tervisele;

7) kirjeldab olukordi ja demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennastkahjustavast tegevusest.

Keskkond

 

Õppesisu

Keskkonnasõbralik eluviis.

Õpitulemused

Õpilane:

1) mõistab, et loodust peab hoidma puhtana;

2) teab, et on jäätmeid, mis lagunevad looduses, ja on jäätmeid, mis looduses ei lagune;

3) teab, kuidas sorteeritakse jäätmeid;

4) teab, et jäätmete taaskasutamine aitab loodust säästa.

 

 

 

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA  PÕHIKOOLIS

Inimeseõpetuse orienteeruv tundide jaotus teemade järgi:

 

Teema	5.klass	6.klass	7.klass	8.klass
Tervis.	4	-	-	-
Tervislik eluviis.	5	-	-	-
Murdeiga ja kehalised muutused.	6	-	-	-
Turvalisus ja riskikäitumine.	10	-	-	-
Haigused ja esmaabi.	7	-	-	-
Keskkond ja tervis.	3	-	-	-
Mina ja suhtlemine.	-	5	-	-
Suhtlemine teistega.	-	10	-	-
Suhted teistega.	-	9	-	-
Konfliktid.	-	3	-	-
Otsustamine ja probleemilahendus.	-	5	-	-
Positiivne mõtlemine.	-	3	-	-
Inimese elukaar ja murdeea koht selles.	-	-	5	-
Inimese mina	-	-	6	-
nimene ja rühm.	-	-	7	-
Turvalisus ja riskikäitumine.	-	-	7	-
Inimese mina ja murdeea muutused.	-	-	8	-
Õnn.	-	-	2	-
Tervis.	-	-	-	12
Suhted ja seksuaalsus.	-	-	-	11
Turvalisus ja riskikäitumine:	-	-	-	9
Inimene ja valikud:	-	-	-	3
Kokku	35	35	35	35

 

Õppesisu ja õpitulemused 5.klassis

 

Tervis: Tervise olemus: füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis. Tervisenäitajad. Tervist mõjutavad tegurid. Hea ja halb stress. Keha reaktsioonid stressile. Pingete maandamise võimalused.

§  Õpilane kirjeldab füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist ning selgitab tervise olemust nendest mõistetest lähtuvalt;

§  teab enda põhilisi tervisenäitajaid ning oskab mõõta ja hinnata kehakaalu, kehapikkust, kehatemperatuuri ning pulsisagedust;

§  nimetab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegevusi ning selgitab nende mõju inimese füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele;

§  kirjeldab üldisi stressi tunnuseid ja stressiga toimetuleku võimalusi.

Tervislik eluviis: Tervisliku eluviisi komponendid. Tervislik toitumine. Tervisliku toitumise põhimõtted. Toitumist mõjutavad tegurid.Kehalise aktiivsuse vormid ja põhimõtted. Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine. Uni.

§  Õpilane oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus;

§  kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid;

§  teab kehalise tegevuse mõju oma tervisele ja toob selle kohta näiteid;

§  oskab plaanida oma päevakava, lähtudes tervisliku eluviisi komponentidest;

§  väärtustab tervislikku eluviisi.

Murdeiga ja kehalised muutused: Murdeiga inimese elukaares. Kehalised ja emotsionaalsed muutused murdeeas. Kehaliste muutuste erinev tempo murdeeas. Suhtumine kehasse ja oma keha eest hoolitsemine.  Suguline küpsus ja soojätkamine.

§  Õpilane kirjeldab murdeiga inimese elukaare osana ning murdeeas toimuvaid muutusi seoses keha ning tunnetega;

§  aktseptib oma kehalisi muutusi ja teab, kuidas oma keha eest hoolitseda;

§  teab, et murdeiga on varieeruv ning igaühel on oma arengutempo;

§  teab suguküpsuse tunnuseid ja esmaste sugutunnuste seost soojätkamisega.

Turvalisus ja riskikäitumine: Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus ja õues. Eakaaslaste ning meedia mõju tervise ja ohukäitumise valikud tehes, iseenda vastutus. Vahendatud suhtlemine. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused uimastitega seotud situatsioonides. Valikud ja vastutus seoses uimastitega. Tubaka, alkoholi ja teiste levinud uimastite tarbimisega seonduvad riskid tervisele.

§  Õpilane kirjeldab olukordi, kus saab ära hoida õnnetusjuhtumeid;

§  selgitab, miks on liikluseeskiri kohustuslik kõigile, ning kirjeldab, kuidas seda järgida;

§  teab, et õnnetuse korral ei tohi enda elu ohtu seada, ning oskab abi kutsuda;

§  mõistab meedia kaudu suhtlemisel ohtusid oma käitumisele ja suhetele ning vastutust oma sõnade ja tegude eest;

§  demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi tubaka, alkoholi ning teiste uimastitega seotud olukordades: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetus, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja suhtlusoskus;

§  kirjeldab tubaka, alkoholi ja teiste uimastite tarbimise kahjulikku mõju tervisele;

§  väärtustab turvalisust ja ohutut käitumist.

Haigused ja esmaabi: Levinumad laste ja noorte haigused. Nakkus- ja mittenakkushaigused. Haigustest hoidumine. HIV, selle levikuteed ja sellest hoidumise võimalused. AIDS. Esmaabi põhimõtted. Esmaabi erinevates olukordades. Käitumine õnnetusjuhtumi korral.

§  Õpilane oskab kirjeldada, kuidas hoida ära levinumaid nakkus- ja mittenakkushaigusi;

§  teab, mis on HIV ja AIDS ning kuidas ennast kaitsta HIViga nakatumise eest;

§  kirjeldab, kuidas hoida ära õnnetusjuhtumeid ning kuidas ennast ja teisi abistada õnnetusjuhtumite korral;

§  teab, kuidas ohuolukorras turvalistelt käituda ja abi kutsuda, ning demonstreerib õpisituatsioonis lihtsamaid esmaabivõtteid (nt kõhuvalu, külmumine, luumurd, minestamine, nihestus, peapõrutus, palavik, päikesepiste jm);

§  nimetab esmaabivahendeid ja kirjeldab, kuidas neid kasutada.

Keskkond ja tervis: Tervislik elukeskkond. Tervislik õpikeskkond. Tervis heaolu tagajana.

§  Õpilane kirjeldab tervislikku elukeskkonda, lähtudes oma kodukoha loodus- ja tehiskeskkonnast;

§  toob näiteid tegurite kohta, mis mõjutavad elukeskkonna turvalisust ja tervislikkust;

§  kirjeldab õpikeskkonna mõju õpilase õpitulemustele.

Õppesisu ja õpitulemused 6.klassis

Mina ja suhtlemine: Enesesse uskumine. Enesehinnang. Eneseanalüüs. Enesekontroll. Oma väärtuste selgitamine.

§  Õpilane analüüsib enda iseloomujooni ja -omadusi, väärtustades endas positiivset;

§  mõistab enesehinnangut mõjutavaid tegureid ja enesehinnangu kujunemist;

§  mõistab enesekontrolli olemust ning demonstreerib õpisituatsioonis oma käitumise kontrolli.

Suhtlemine teistega: Suhtlemise komponendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Aktiivne kuulamine. Tunnete väljendamine. Eneseavamine. Eelarvamused. Kehtestav, agressiivne ja alistuv käitumine. Ei ütlemine ennast ja teisi kahjustava käitumise puhul.

§  Õpilane teab suhtlemise olemust ning väärtustab tõhusate suhtlusoskuste vajalikkust;

§  kirjeldab erinevaid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid ning nende mõju verbaalsele suhtlemisele;

§  demonstreerib õpisituatsioonis aktiivse kuulamise jt tõhusa suhtlemise võtteid;

§  mõistab eneseavamise mõju suhtlemisele ning demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas oma tundeid empaatiliselt ja suhteid tugevdavalt väljendada;

§  teadvustab eelarvamuste mõju suhtlemisele ja toob näiteid eelarvamuste mõju kohta igapäevasuhtluses;

§  eristab ning kirjeldab kehtestavat, agressiivset ja alistuvat käitumist ning mõistab nende käitumiste mõju suhetele;

§  teab, et ei ütlemine on oma õiguste eest seismine, ning demonstreerib õpisituatsioonis kehtestava käitumise võtteid.

Suhted teistega: Tõhusad sotsiaalsed oskused: üksteise aitamine, jagamine, koostöö ja hoolitsemine. Sallivus enda ja teiste vastu. Hoolivus. Sõprussuhted. Usaldus suhetes. Empaatia. Vastutus suhetes. Kaaslaste mõju ja surve. Erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine. Isikute iseärasused. Soolised erinevused. Erivajadustega inimesed. Positiivsed jooned ja omadused endas ning teistes, nende märkamine.

§  Õpilane kirjeldab tõhusate sotsiaalsete oskuste (üksteise aitamise, jagamise, koostöö ja hoolitsemise) toimimist igapäevaelus;

§  oskab abi pakkuda ning teistelt abi vastu võtta;

§  väärtustab hoolivust, sallivust, koostööd ja üksteise abistamist;

§  demonstreerib õpisituatsioonis oskust näha olukorda teise isiku vaatenurgast ning väärtustab empaatilist suhtlemist;

§  väärtustab sõprust kui vastastikuse usalduse ja toetuse allikat;

§  kirjeldab kaaslaste mõju ja survet otsustele, mõistab otsuste tagajärgi;

§  mõistab isiku iseärasusi, teadvustab soolisi erinevusi ja inimeste erivajadusi;

§  nimetab ning väärtustab enda ja teiste positiivseid omadusi ning teadvustab soolisi erinevusi ja inimeste erivajadusi.

Konfliktid: Konfliktide olemus ja põhjused. Tõhusad ja mittetõhusad konfliktide lahendamise teed.

§  Õpilane selgitab konflikti häid ja halbu külgi ning aktseptib konflikte kui osa elust;

§  teab konfliktide lahendamise tõhusaid viise ja demonstreerib neid õpisituatsioonis.

Otsustamine ja probleemilahendus: Otsustamine ja probleemide lahendamine. Erinevate käitumisviiside leidmine probleeme lahendades. Tagajärgede arvestamine probleemilahenduses. Vastutus otsustamisel.

§  Õpilane teab probleemide erinevaid lahendusviise ja oskab neid õpisituatsioonis kasutada;

§  kirjeldab erinevate lahendusviiside puudusi ja eeliseid ning mõistab nende tagajärgi;

§  selgitab ja kirjeldab eri situatsioonidesse sobiva parima käitumisviisi valikut.

Positiivne mõtlemine: Positiivne mõtlemine. Positiivsed jooned ja omadused endas ning teistes, nende märkamine.

§  Õpilane nimetab ja väärtustab enda ning teiste positiivseid omadusi;

§  väärtustab positiivset mõtlemist.

Õppesisu ja õpitulemused 7. klassis

Inimese elukaar ja murdeea koht selles: Areng ja kasvamine. Arengut ja kasvamist mõjutavad tegurid. Inimese elukaar. Murde- ja noorukiea koht elukaares. Inimene oma elutee kujundajana. Enesekasvatuse alused ja võimalused. Vastutus seoses valikutega.

§  Õpilane iseloomustab murde- ja noorukiea arenguülesandeid üleminekul lapseeast täiskasvanuikka;

§  kirjeldab, kuidas mõjutavad inimese kasvamist ja arengut pärilikud ning keskkonnategurid;

§  toob näiteid inimese võimaluste kohta ise oma eluteed kujundada ning mõistab enda vastutust oma eluteed kujundades;

§  kirjeldab põhilisi enesekasvatusvõtteid: eneseveenmist, enesetreeningut, eneseergutust ja -karistust ning enesesisendust.

Inimese mina: Minapilt ja enesehinnang. Eneseanalüüs: oma iseloomujoonte, huvide, võimete ja väärtuste määramine. Konfliktide vältimine ja lahendamine.

§  Õpilane selgitab, mis on minapilt ja enesehinnang;

§  kirjeldab positiivse endassesuhtumise kujundamise ja säilitamise võimalusi;

§  kasutab eneseanalüüsi oma teatud iseloomujooni, huve, võimeid ja väärtusi määrates;

§  väärtustab enesekasvatust ning toob näiteid enesekasvatusvõtete kohta;

§  kirjeldab suhete säilitamise ning konfliktide vältimise võimalusi;

§  demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid konfliktide lahendamise viise.

Inimene ja rühm: Erinevad rühmad ja rollid. Rollide suhtelisus ja kokkuleppelisus. Reeglid ja normid rühmas. Inimsuhteid toetavad reeglid ja normid. Rühma kuulumine, selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Hoolivus rühmas. Rühma surve ja toimetulek sellega. Sõltumatus, selle olemus. Autoriteet.

§  Õpilane iseloomustab erinevaid rühmi ja toob näiteid enda kuuluvuse kohta erinevatesse rühmadesse;

§  võrdleb erinevate rühmade norme ja reegleid ning kirjeldab enda rolli, õigusi ja kohustusi erinevates rühmades;

§  mõistab normide ja reeglite vajalikkust ühiselu toimimisel ning korraldamisel;

§  kirjeldab rühma kuulumise positiivseid ja negatiivseid külgi;

§  demonstreerib õpisituatsioonis toimetulekut rühma survega;

§  selgitab sõltumatuse ja autoriteedi olemust inimsuhetes.

Turvalisus ja riskikäitumine: Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused, et vältida riskikäitumist: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, suhtlusoskus. Hakkamasaamine kiusamise ja vägivallaga. Erinevad legaalsed ja illegaalsed uimastid. Uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajaline mõju.

§  Õpilane demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid sotsiaalseid oskusi uimastitega seotud olukordades: kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, ohuolukordade ärahoidmine, ei ütlemine, kehtestav käitumine, abi andmine ja abi kutsumine;

§  demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid käitumisviise kiusamise ja vägivalla korral;

§  eristab legaalseid ja illegaalseid uimasteid ning tähtsustab seaduste rolli laste tervise kaitsel;

§  kirjeldab uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajalist mõju tervisele.

Inimese mina ja murdeea muutused: Varane ja hiline küpsemine – igaühel oma tempo. Muutunud välimus. Nooruki põhimured küpsemisperioodil. Suguküpsus. Naiselikkus ja mehelikkus. Soorollid ja soostereotüübid. Lähedus suhetes. Sõprus. Armumine. Käimine. Lähedus ja seksuaalhuvi. Vastutus seksuaalsuhetes ja turvaline seksuaalkäitumine.

§  Õpilane kirjeldab põhimuresid küpsemisperioodil ning nendega toimetuleku võimalusi;

§  selgitab, milles seisneb suguküpsus;

§  kirjeldab omadusi, mis teevad noormehe ja neiu meeldivateks suhtluskaaslasteks;

§  selgitab soorolli olemust ning kirjeldab soostereotüüpset suhtumist;

§  kirjeldab inimliku läheduse erinevaid avaldumisviise: vastastikust seotust ja meeldimist, sõprust ja armumist;

§  kirjeldab, milles seisneb inimese vastutus seksuaalsuhetes;

§  selgitab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid.

Õnn: Õnn. Toimetulek iseenda ja oma eluga õnne eeldusena.

§  Õpilane mõistab, et toimetulek iseenda ja oma eluga tagab õnne ning rahulolu.

Õppesisu ja õpitulemused 8. Klassis

Tervis: Tervis kui heaoluseisund. Terviseaspektid: füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne tervis. Terviseaspektide omavahelised seosed. Eesti rahvastiku tervisenäitajad. Tervislik eluviis ning sellega seonduvate valikute tegemine ja vastutus. Tegurid, mis mõjutavad tervisega seotud valikuid. Tervisealased infoallikad ja teenused. Tervise infoallikate usaldusväärsus. Kehaline aktiivsus tervise tugevdajana. Kehaline vormisolek ja sobiva kehalise aktiivsuse valik. Toitumise mõju tervisele. Toitumist mõjutavad tegurid. Vaimne heaolu. Vaimset heaolu säilitada aitavad tegevused ja mõttelaad. Stress. Stressorid. Stressi kujunemine. Stressiga toimetulek. Kriis, selle olemus. Käitumine kriisiolukorras. Abistamine, abi otsimine ja leidmine.

§  Õpilane kirjeldab füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervise vastastikust mõju ning seost;

§  kirjeldab olulisi tervisenäitajaid rahvastiku tervise seisukohalt;

§  analüüsib tegureid, mis võivad mõjutada otsuseid tervise kohta, ning demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid viise, kuidas langetada otsuseid tervisega seonduvate valikute puhul individuaalselt ja koostöös teistega;

§  analüüsib ja hindab erinevate tervise infoallikate ning teenuste kasutamise võimalusi ja usaldusväärsust;

§  analüüsib enda tervise seisundit ning teab, mis tegurid ja toimetulekumehhanismid aitavad säilitada inimese vaimset heaolu;

§  analüüsib inimese kehalise aktiivsuse ja toitumise mõju tervisele;

§  analüüsib oma igapäevatoidu vastavust tervisliku toidu põhimõtetele;

§  selgitab kehalise aktiivsuse mõju inimese füüsilisele, vaimsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele tervisele;

§  oskab plaanida eri tüüpi kehalist aktiivsust oma igapäevaellu ning väärtustab kehalist aktiivsust eluviisi osana;

§  selgitab stressi olemust, põhjusi ja tunnuseid;

§  kirjeldab stressiga toimetuleku viise ning eristab tõhusaid toimetulekuviise mittetõhusatest, teab abi ja toetuse võimalusi;

§  kirjeldab kriisi olemust ning seda, kuidas käituda kriisiolukorras; teab abi ja toetuse võimalusi.

Suhted ja seksuaalsus: Sotsiaalne tervis ja suhted. Suhete loomine, säilitamine ja katkemine. Suhete väärtustamine. Armastus. Seksuaalsuse olemus: lähisuhted, seksuaalidentiteet, seksuaalne nauding, soojätkamine, seksuaalne areng. Seksuaalne orientatsioon. Soorollide ja soostereotüüpide mõju inimese käitumisele ning tervisele. Seksuaalvahekord. Turvaline seksuaalkäitumine.Rasestumisvastased meetodid. Seksuaalõigused. Seksuaalsel teel levivate haiguste vältimine. HIV ja AIDS. Abi ja nõu saamise võimalused.

§  Õpilane kirjeldab viise, kuidas luua ning säilitada mõistvaid, toetavaid ja lähedasi suhteid sotsiaalse tervise kontekstis;

§  demonstreerib õpisituatsioonis oskusi, mis aitavad kaasa suhete loomisele ja säilitamisele: üksteise aitamine, jagamine, koostöö, teineteise eest hoolitsemine;

§  väärtustab tundeid ja armastust suhetes;

§  selgitab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust ning tunnete osa selles arengus;

§  kirjeldab tunnete ja läheduse jagamise viise;

§  selgitab, milles seisneb partnerite vastutus seksuaalsuhetes;

§  selgitab soorollide ja soostereotüüpide mõju inimese käitumisele ning tervisele;

§  kirjeldab tõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid;

§  kirjeldab seksuaalsel teel levivate haiguste ärahoidmise võimalusi;

§  teab, mis on HIV ja AIDS; teab HIVi nakatumise teid ning nakatumise vältimise võimalusi;

§  eristab HIVi ja AIDSi müüte tegelikkusest;

§  väärtustab vastutustundlikku käitumist seksuaalsuhetes ning kirjeldab seksuaalõigusi kui seksuaalsusega seotud inimõigusi;

§  nimetab, kuhu saab pöörduda abi ja nõu saamiseks seksuaaltervise küsimustes.

Turvalisus ja riskikäitumine: Levinumad riskikäitumise liigid. Riskikäitumise mõju inimese tervisele ja toimetulekule. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused riskikäitumisega toimetulekul. Uimastid ja nende toime kesknärvisüsteemile. Uimastitega seonduvad vääruskumused. Uimastite tarvitamise isiklikud, sotsiaalsed, majanduslikud ja juriidilised riskid. Sõltuvuse kujunemine. Esmaabi põhimõtted ja käitumine ohuolukordades.

§  Õpilane kirjeldab levinumate riskikäitumiste tagajärgi, mõju inimese tervisele ja toimetulekule;

§  kirjeldab ja selgitab levinumate riskikäitumiste ärahoidmise ja neisse sekkumise võimalusi indiviidi ja rühma tasandil, lähtudes igapäevaelust, ning teadvustab ennetamise ja sekkumise võimalusi ühiskonna tasandil;

§  kirjeldab, mis on vaimne ja füüsiline uimastisõltuvus ning kuidas see kujuneb;

§  kirjeldab ja demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas käituda uimastitega seotud olukordades;

§  teab, kuidas käituda turvaliselt ohuolukorras ning kutsuda abi allergia, astma, diabeedi, elektrišoki, epilepsia, lämbumise, mürgituse, palaviku ja valu korral;

§  demonstreerib õpisituatsioonis esmaabivõtteid õnnetusjuhtumite ja traumade korral (nt kuumakahjustus, teadvusekaotus, südameseiskumine, uppumine jne).

Inimene ja valikud: Huvide ja võimete mitmekesisus ning valikud. Edukus, väärtushinnangud ja prioriteedid elus. Mina ja teised kui väärtus.

§  Õpilane analüüsib ennast oma huvide, võimete ja iseloomu põhjal ning seostab seda valikutega elus;

§  mõistab, et toimetulek iseenda ja oma eluga tagab õnne ning rahulolu.