GEOGRAAFIA
AINEKAVA PÕHIKOOLIS
Geograafia
orienteeruv tundide jaotus teemaplokkide kaupa
Õppeaine |
7. klass |
8. klass |
9. klass |
Kaardiõpetus |
22 |
- |
|
Geoloogia |
23 |
- |
|
Pinnamood |
25 |
- |
|
Rahvastik |
- |
6 |
|
Kliima |
- |
7 |
|
Veestik |
- |
7 |
|
Loodusvööndid |
- |
15 |
|
Euroopa ja Eesti geograafiline asend pinnamood ning
geoloogia |
- |
- |
9 |
Euroopa ja Eesti kliima |
- |
- |
7 |
Euroopa ja Eesti veestik |
- |
- |
6 |
Euroopa ja Eesti rahvastik |
- |
- |
9 |
Euroopa ja Eesti asustus |
- |
- |
8 |
Euroopa ja Eesti majandus |
- |
- |
10 |
Euroopa ja Eesti põllumajandus ja toiduainetööstus |
- |
- |
7 |
Euroopa ja Eesti teenindus |
- |
- |
8 |
Kokku |
70 |
35 |
70 |
Geograafia
7. klassis
1. Geoloogia
Õppesisu
Maa siseehitus. Laamad
ja laamade liikumine. Maavärinad. Vulkaaniline tegevus. Inimeste elu ja
majandustegevus seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades. Kivimid ja nende
teke.
Õpitulemused
2. Kirjeldab jooniste abil Maa
siseehitust ja toob näiteid selle uurimise võimalustest
3. Iseloomustab etteantud
jooniste ja kaartide järgi laamade liikumist ning laamade servaaladel esinevaid
geoloogilisi protsesse: vulkanismi, maavärinaid,
pinnavormide ja kivimite teket ning muutumist
4. Teab maavärinate ja
vulkaanipursete tekkepõhjusi, näitab kaardil nende peamisi esinemispiirkondi,
toob näiteid tagajärgede kohta ning oskab võimaliku ohu puhul käituda
5. Toob näiteid inimeste elu ja
majandustegevuse kohta seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades
6. Selgitab kivimite
murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette-ja tardkivimite
teket
7. Iseloomustab ja tunneb nii
looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi,
lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt ning toob näiteid nende kasutamise kohta
8. Mõistab geoloogiliste
uuringute vajalikkust ja omab ettekujutust geoloogide tööst
2. Pinnamood
Õppesisu
Pinnavormid ja pinnamood.
Pinnamoe kujutamine kaartidel. Mäestikud ja mägismaad. Inimese elu ja
majandustegevus mägise pinnamoega aladel. Tasandikud. Inimese elu ja
majandustegevus tasase pinnamoega aladel. Maailmamere põhjareljeef. Pinnamoe ja
pinnavormide muutumine aja jooksul.
Õpitulemused
1) On omandanud ülevaate
maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, nimetab ning leiab
kaardil mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad,
lauskmaad, madalikud, alamikud)
2) Iseloomustab suuremõõtkavalise
kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi
3) Iseloomustab piltide,
jooniste ja kaardi järgi etteantud koha pinnamoodi ning pinnavorme
4) Kirjeldab joonise ja kaardi
järgi maailmamere põhjareljeefi ning seostab ookeani keskaheliku ja süvikute
paiknemise laamade liikumisega
5) Toob näiteid pinnavormide ja
pinnamoe muutumisest erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse)
toimel
6) Toob näiteid inimeste elu ja
majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega
kaasnevatest riskidest ning nende vältimise võimalustest.
3. Rahvastik
Õppesisu
Riigid maailma kaardil.
Erinevad rassid ja rahvad. Rahvastiku paiknemine ja tihedus.Maailma rahvaarv
ja selle muutumine. Linnastumine.
Õpitulemused
1) Iseloomustab etteantud riigi
geograafilist asendit
2) Nimetab ja näitab
maailmakaardil suuremaid riike ning linnu
3) Toob näiteid rahvaste
kultuurilise mitmekesisuse kohta ning väärtustab eri rahvaste keelt ja
traditsioone
4) Leiab kaardilt ja nimetab
maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad ning iseloomustab rahvastiku
paiknemist etteantud riigi
5) Iseloomustab kaardi ja
jooniste järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist
6) Kirjeldab
linnastumist, toob näiteid linnastumise põhjuste ja linnastumisega kaasnevate
probleemide kohta
Geograafia
8. klassis
1.
Kliima
Õppesisu
Ilm ja kliima.
Kliimadiagrammid ja kliimakaardid. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse
jaotumine Maal. Aastaaegade kujunemine. Temperatuuri ja õhurõhu seos. Üldine
õhuringlus. Ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale. Kliimavöötmed. Ilma ja
kliima mõju inimtegevusele.
Õpitulemused
1) Teab, mis näitajatega
iseloomustatakse ilma ja kliimat
2) Leiab teavet Eesti ja muu
maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi oma
tegevust ja riietust planeerides
3) Selgitab päikesekiirguse
jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi
4) Iseloomustab joonise järgi
üldist õhuringlust
5) Selgitab ookeanide,
merede ja pinnamoe mõju kliimale
6) Leiab kliimavöötmete kaardil
põhi-ja vahekliimavöötmed ning viib tüüpilise kliimadiagrammi kokku vastava
kliimavöötmega
7) Iseloomustab ja võrdleb
temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide järgi etteantud kohtade kliimat ning
selgitab erinevuste põhjusi Toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele
4. Veestik
Õppesisu
Veeressursside jaotumine
Maal. Veeringe. Maailmameri ja selle osad. Temperatuur, soolsus ja jääolud
maailmamere eri osades. Mägi-ja tasandikujõed, vooluvee mõju pinnamoe
kujunemisele. Jõgede veerežiim, üleujutused. Järved ja veehoidlad. Veekogude
kasutamine ja kaitse.
Õpitulemused
1) Seostab etteantud piirkonna
veekogude arvukuse ja veetaseme muutused kliimaga
2) Iseloomustab ja võrdleb
teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile erinevuste põhjused
3) Iseloomustab ja võrdleb jooniste,
fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning vee kulutavat,
edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel
4) Põhjendab teabeallikate, sh
kliimadiagrammide abil veetaseme muutumist jões
5) Iseloomustab teabeallikate
põhjal järvi ja veehoidlad ning nende kasutamist
6) Iseloomustab
veeringet, selgitab vee ja veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele ning
toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta
5. Loodusvööndid
Õppesisu
Looduskomponentide (kliima,
muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed.
Loodusvööndid ja nende paiknemise seaduspärasused. Jäävöönd. Tundra.
Parasvöötme okas-ja lehtmets. Parasvöötme rohtla. Vahemereline põõsastik ja
mets. Kõrb. Savann. Ekvatoriaalne vihmamets. Kõrgusvööndilisus erinevates
mäestikes. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning
mäestikes.
Õpitulemused
1) Tunneb joonistel ja piltidel
ära loodusvööndid ning iseloomustab kaardi järgi nende paiknemist
2) Iseloomustab loodusvööndite
kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning
analüüsib nendevahelisi seoseid
3) Tunneb ära loodusvööndite
tüüpilised kliimadiagrammid ning joonistel ja piltidel maastiku, taimed, loomad
ja mullad.
4) Teab kõrgusvööndilisuse
tekkepõhjusi ning võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes
5) Selgitab liustike
tekkepõhjusi ning iseloomustab nende paiknemist ja tähtsust
6) Toob näiteid looduse ja
inimtegevuse vastasmõju kohta erinevates loodusvööndites ja mäestikes
7) Iseloomustab
ja võrdleb teabeallikate põhjal etteantud piirkondi: geograafilist
asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku, taimestikku,
maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja majandust ning
analüüsib nendevahelisi seoseid
Geograafia 9. klassis
1. Euroopa ja Eesti geograafiline asend, pinnamood ning geoloogia
Õppesisu
Euroopa ja Eesti asend,
suurus ning piirid. Euroopa pinnamood. Pinnamoe seos geoloogilise ehitusega.
Eesti pinnamood. Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad. Mandrijää tegevus
Euroopa, sh Eesti pinnamoe kujunemises.
Õpitulemused
1) Iseloomustab etteantud
Euroopa riigi, sh Eesti geograafilist asendit
2) Iseloomustab ja võrdleb
kaardi järgi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi
3) Seostab Euroopa suuremaid
pinnavorme geoloogilise ehitusega
4) Iseloomustab jooniste,
temaatiliste kaartide ning geokronoloogilise skaala järgi Eesti geoloogilist
ehitust
5) Iseloomustab kaardi järgi
maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis
6) Iseloomusta mandrijää
tegevust pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis
7) Nimetab ning leiab Euroopa
ja Eesti kaardil mäestikud, kõrgustikud, kõrgemad tipud, tasandikud: lauskmaad,
lavamaad, madalikud, alamikud
2. Euroopa ja Eesti kliima
Õppesisu
Euroopa, sh Eesti
kliimat kujundavad tegurid. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas. Eesti
kliima. Euroopa ilmakaart. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas.
Õpitulemused
1) Iseloomustab Euroopa, sh
Eesti kliima regionaalseid erinevusi ja selgitab kliimat kujundavate tegurite
mõju etteantud koha kliimale
2) Iseloomustab ilmakaardi
järgi etteantud koha ilma (õhurõhk, kõrg-või madalrõhuala, soe ja külm front,
sademed, tuuled)
3) Mõistab kliimamuutuste
uurimise olulisust ja toob näiteid tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta
4) Toob näiteid kliimamuutuste
võimalike tagajärgede kohta.
3. Euroopa ja Eesti veestik
Õppesisu
Läänemere eripära ja
selle põhjused. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja
keskkonnaprobleemid. Läänemere eriilmelised rannikud. Põhjavee kujunemine ja
liikumine. Põhjaveega seotud probleemid Eestis. Sood Euroopas, sh Eestis.
Õpitulemused
1) Iseloomustab Läänemere
eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste
kohta
2) Kirjeldab ja võrdleb
eriilmelisi Läänemere rannikulõike: pank-, laid-ja skäärrannikut
3) Selgitab põhjavee kujunemist
ja liikumist, põhjavee kasutamist kodukohas ning põhjaveega seotud probleeme
Eestis
4) Teab soode levikut Euroopas,
sh Eestis, ning selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust
5) Iseloomustab Euroopa, sh
Eesti rannajoont ja veestikku, nimetab ning näitab Euroopa ja Eesti kaardil
suuremaid lahtesid, väinu, saari, poolsaari, järvi, jõgesid
4. Euroopa ja Eesti rahvastik
Õppesisu
Euroopa, sh Eesti
rahvaarv ja selle muutumine. Sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe erinevused
Euroopa riikides. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku
vananemisega kaasnevad probleemid. Ränded ja nende põhjused. Eestirahvuslik
koosseis ja selle kujunemine. Rahvuslik mitmekesisus Euroopas.
Õpitulemused
1) Leiab teabeallikatest infot
riikide rahvastiku kohta, toob näiteid rahvastiku uurimise ja selle olulisuse
kohta
2) Analüüsib teabeallikate
järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu, selle muutumist
3) Iseloomustab ja analüüsib
teabeallikate, sh rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi, sh Eesti
rahvastikku ja selle muutumist
4) Toob näiteid rahvastiku
vananemisega kaasnevatest probleemidest Euroopas, sh Eestis, ning nende
lahendamise võimaluste kohta
5) Selgitab rännete põhjusi,
toob konkreetseid näiteid Eestist ja mujalt Euroopast
6) Iseloomustab Eesti
rahvuslikku koosseisu ning toob näiteid Euroopa kultuurilise mitmekesisuse
kohta
5. Euroopa ja Eesti asustus
Õppesisu
Rahvastiku paiknemine
Euroopas. Linnad ja maa-asulad. Linnastumise põhjused ja linnastumine Euroopas.
Rahvastiku paiknemine Eestis. Eesti asulad. Linnastumisega kaasnevad
majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid..
Õpitulemused
1) Analüüsib kaardi järgi
rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis
2) Analüüsib linnade tekke,
asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa, sh Eesti näitel
3) Nimetab linnastumise
põhjusi, toob näiteid linnastumisega kaasnevate probleemide kohta Euroopas, sh
Eestis, ja nende lahendamise võimalustest
4) Võrdleb linna ja maa-asulaid
ning analüüsib linna-ja maaelu erinevusi
5) Nimetab ja näitab kaardil
Euroopa riike ja pealinnu ning Eesti suuremaid linnu
6. Euroopa ja Eesti majandus
Õppesisu
Majandusressursid.
Majanduse struktuur, uued ja vanad tööstusharud. Energiaallikad, nende
kasutamise eelised ja puudused. Euroopa energiamajandus ja energiaprobleemid.
Eesti energiamajandus. Põlevkivi kasutamine ja keskkonnaprobleemid. Euroopa
peamised majanduspiirkonnad.
Õpitulemused
1) Analüüsib loodusressursside,
tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob näiteid majanduse
spetsialiseerumise kohta
2) Rühmitab majandustegevused
esmasektori, tööstuse ja teeninduse vahel
3) Selgitab energiamajanduse
tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta
keskkonnale
4) Analüüsib soojus-, tuuma-ja
hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia
tootmisel
5) Analüüsib teabeallikate
järgi Eesti energiamajandust; iseloomustab põlevkivi kasutamist energia
tootmisel
6) Toob näiteid Euroopa, sh
Eesti energiaprobleemide kohta
7) Teab energia säästmise
võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist
8) Toob näiteid Euroopa
peamiste majanduspiirkondade kohta
7. Euroopa ja Eesti
põllumajandus ning toiduainetööstus
Õppesisu
Põllumajanduse arengut
mõjutavad looduslikud tegurid. Eri tüüpi põllumajandusettevõtted ja
toiduainetööstus Euroopas. Eesti põllumajandus ja toiduainetööstus.
Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid.
Õpitulemused
1) Toob näiteid taime-ja
loomakasvatusharude kohta
2) Iseloomustab põllumajanduse
arengueeldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist
3) Iseloomustab mulda kui
ressurssi
4) Toob näiteid eri tüüpi
põllumajandusettevõtete kohta Euroopas, sh Eestis
5) Toob näiteid kodumaise
toidukauba eeliste kohta ja väärtustab Eesti tooteid
6) Toob näiteid
põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste
kohta
8. Euroopa ja Eesti teenindus
Õppesisu
Teenindus ja selle
jaotumine. Turism kui kiiresti arenev majandusharu. Turismi liigid. Euroopa
peamised turismiressursid. Turismiga kaasnevad keskkonnaprobleemid. Eesti
turismimajandus. Transpordi liigid, nende eelised ja puudused sõitjate ning
erinevate kaupade veol. Euroopa peamised transpordikoridorid. Eesti transport.
Õpitulemused
1) Toob näiteid erinevate
teenuste kohta
2) Iseloomustab ja analüüsib
teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi arengueeldusi ja
turismimajandust
3) Toob näiteid turismi
positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta riigi või piirkonna majandus-ja
sotsiaalelule ning looduskeskkonnale
4) Analüüsib transpordiliikide
eeliseid ja puudusi reisijate ja erinevate kaupade veol
5) Toob näiteid Euroopa
peamiste transpordikoridoride kohta
6) Iseloomustab ja analüüsib
teabeallikate järgi eri transpordiliikide osa Eesti-sisestes sõitjate-ja
kaubavedudes
7) Toob
näiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise
võimaluste kohta ning väärtustab keskkonnasäästlikku transpordi kasutamist.