Arengukava Sisehindamise aruanne
Blanketid Dokumendiregister
Kas me olele nõus, et …

1.       Üldandmed õppeasutuse kohta

1.1 Tallinna Pääsküla  Gümnaasium

1.1.Juht

Leena Arras

1.2.Õppeasutuse kontaktandmed

aadress

telefon

e-post

kodulehekülg

 

Vikerkaare 10/ Põllu 109, 10921 Tallinn

6777499

paaskyla@paaskyla.tln.edu.ee

www.paaskyla.tln.edu.ee

1.3.Pidaja, tema aadress

Tallinna Haridusamet, Estonia pst 5a

1.4. Laste/õpilaste arv

336

1.5. Personali arv

53

1.6. Pedagoogilise personali arv

38

1.7. Sisehindamise periood

2006/2007; 2007/2008; 2008/2009

 

2.     a)  Õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära

Tallinna Pääsküla Gümnaasium on asutatud 01. septembril 1985. aastal. Kool on ehitatud tüüpprojekti järgi 1284 õpilasele ja kandis Tallinna 61. Keskkooli nime. Kooli nime on muudetud kahel korral. 1990. aastal nimetati kool Tallinna Pääsküla Keskkooliks, alates 29. novembrist 1999. aastast on kooli nimeks Tallinna Pääsküla Gümnaasium.

Tallinna Pääsküla Gümnaasium  on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasium on linna asutus.

Tallinna Pääsküla Gümnaasium tegutseb Nõmme Linnaosa haldusalas ja teenindab üldjuhul Pääsküla territooriumil elavaid õpilasi. Kuid koolil on asukohast tingitud eripära – ta asub kahe haldusüksuse, Tallinna linna ja Harju maakonna piiril. Seetõttu õpib Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis õpilasi ka Harju maakonnast.

Kooli eripära

Tallinna Pääsküla Gümnaasium on väljakujunenud traditsioonidega, „Meie“ tundega kool. Koolil on püsiv kvalifitseeritud pedagoogiline kaader. Tallinna Pääsküla Gümnaasium on andnud võimaluse igale koolikohuslasele lõpetada põhikool.

Alates 2005/2006 õppeaastast on gümnaasiumiõpilastel olnud võimalus valikaine raames õppida sotsiaaltöö aluseid. Kolme aasta jooksul on noored selle aine raames saanud teadmisi psühholoogiast, sotsiaal- ja sotsiaalpedagoogilisest tööst, arendanud suhtlemis- ja nõustamisoskusi. Mitmed koolilõpetajad on sellest ajendatult läinud edasi kõrgkoolidesse õppima sotsiaaltööd, psühholoogiat, noorsootööd või omandama õpetajaametit.

2007/2008 õppeaastast lisandus valikainena ka rekreatsioon. Ka selle valikaine läbinute hulgast on lõpetajad jätkanud samal alal õpinguid Tallinna Ülikoolis.

Keskkoolis õppivate noormeeste soovile vastu tulles on nende tunniplaanis ka kodunduse tunnid.

Kooli õpetajad ja õpilased on osalenud erinevates projektides.

2006. aastast liitusime „Tervist edendavate koolidega” ning Koolirahu programmiga, mille raames viidi õpilastele läbi kampaania „Erinevused teevad elu põnevaks” koolitused. Tervist edendava koolina esitasime projekti „Õpilassõbraliku keskkonna loomine”. 

Pilootkoolina osalesime uusimmigrantidele mõeldud võrgustiku mudeli väljatöötamisel, samuti olime pilootkool Euroopa Sotsiaalfondi projektis „Koolitugi”.  Sihtasutuse Dharma projekti koolitusel „Parem õng, mitte kala” osales koolist viis õpilast. Koolituse tulemusena valmis projekt „Sodimise vastu kunstiga”, mille raames teostati koolis seinamaalinguid.

Õpilasesinduse eestvedamisel on osaletud heategevas kevadlillemüügis ja UNICEF-i koolitusprojektis „Väike heategu”.  Lastekaitse Liidu projekti „Ei vägivallale” raames viidi õpetajatele välislektorite poolt läbi „Ühise mure meetod” koolitus.

b) Kooli missioon ja visioon

Kooli missioon

Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi missiooniks on aidata kaasa mitmekülgse isiksuse kujunemisele, kes:

·         suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;

·         soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;

·         austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja vastutusest;

·         tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;

·         hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;

·         usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;

·         juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühendus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;

·         väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;

·         mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendusele;

·         tuleb toime muutuvas õpi-, elu - ja töökeskkonnas;

·                    mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus, on valmis otsima endale sobivat tööd.

Kooli visioon: Tallinna Pääsküla Gümnaasium annab õpilastele mitmekülgset konkurentsivõimelist haridust.

Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi visioon annab kogu personalile ettekujutuse sellest, millised me peame olema, et täita missiooni.

 

3.     Sisehindamissüsteemi lühikirjeldus

Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste ja kooli järjepidev areng.

Kooli sisehindamist viib läbi kooli juhtkond, kaasates kooli personali ning õpilasesinduse, lastevanemate,  pidaja  ja hoolekogu esindajaid. Vajadusel võidakse kaasata eksperte.

Kooli sisehindamise läbiviimise aja, läbiviijad, hindamisvaldkonnad, õppeaasta kokkuvõtte valmimise tähtaja  määrab kooli direktor käskkirjaga igaks õppeaastaks enne õppeaasta algust.

Sisehindamise aruanne koostatakse üks kord kolme aasta jooksul ning selle valmimise tähtaja määrab kooli direktor käskkirjaga.

Kooli sisehindamisel viiakse läbi sisekontrolli ja enesehindamist.

Sisehindamise läbiviimiseks kasutatakse järgmisi metoodikaid:

·                    statistika ja finantsaruandluse, õppeasutuse tegevusnäitajate ning muu kogutud informatsiooni analüüs;

·                    kooli dokumentatsiooni analüüs;

·                    intervjuud ja  vestlused kooli huvigruppide esindajatega;

·                    õppe- ja kasvatustegevuste ning õpilaste tööde vaatlus ja analüüs;

·                    küsitluste ja arenguvestluste korraldamine ning tulemuste tagasisidestamine ja analüüs;

·                    õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonna, õppevahendite ning inventari ülevaatus ning analüüs.

Iga õppeaasta lõpus esitatakse sisehindamise vahekokkuvõte õppenõukogule, tuues välja õppeasutuse tugevused, parendusvaldkonnad ning parendustegevused, millest lähtudes püstitatakse järgmise õppeaasta eesmärgid ning määratletakse tegevused arengukava tegevuskavas.

Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi sisehindamise läbiviimise kord on kinnitatud direktori käskkirjaga nr 3. 30.aug. 2007.

 

4.       Sisehindamise aruande analüüsiv osa  

Eestvedamine ja juhtimine

Eesmärgid

Kõikide osapoolte kaasamine, ühiste väärtuste kavandamiseks. Väärtuste ja missiooni omaksvõtmine huvigruppide poolt, nende väljendumine kõikides tegevustes.

Tegevused

Kõikide osapoolte kaasamine. Otsuste tegemisel arvestab juhtkond erinevate osapoolte vajaduste ja ootustega. Ühistele väärtustele tuginevate eesmärkide saavutamiseks kaasatakse õppenõukogu, hoolekogu ja õpilasesindus.

Õppeasutuse missiooni ja visiooni määratlemine ning elluviimine.

Strateegiliste plaanide töötajatele edastamine ja vajadusel nende parandamine.

Kaasatakse ka kooli vilistlasi kooli tähtpäevadega seotud ürituste ettevalmistamise perioodil.

Hoolekogu arutab läbi ja teeb omapoolsed ettepanekud õppeasutust puudutavate otsuste kohta.

Õppeaasta alguse töökoosolekutel kooskõlastatakse kooli arengukavast lähtuvalt tegutsemispõhimõtted ja –kava üheks aastaks.

Kooli õppenõukogu tegutseb Haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2007.a. määruse nr 81  Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord alusel.

Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi arengukava 2008-2010 on koostatud koostöös töörühmade, personali ja hoolekoguga ning lähtub Tallinna arengukavast ja Eesti Vabariigi seadustest.

Arengukava koostamisele eelneb SWOT analüüsi ja küsitluste läbi viimine. Arengukava elluviimise olulisemateks näitajateks on õpilaste saavutused ja lõpetajate edasine tegevus.

Kooli üldtööplaan tugineb kooli arengukavale ja koostatakse üheks õppeaastaks. Üldtööplaani eesmärgid, tegevused ja vastutajad kooskõlastatakse õppenõukogus.

Tugevused

Töötab õpetajate nõukoda ja ainerühmad, mis arutavad otsused läbi ja teevad ettepanekuid. Õpilasesindus osaleb nõukojas ja korraldab küsitlusi õpilaste seas.

Arengukava ja tegevusplaanide eesmärkide ühtlustamine. Kõik soovijad on kaasatud kooli puudutavate otsuste tegemisel.

Koolil on sõnastatud väärtused mida arvestatakse õppe- ja kasvatustegevustes.

Parendusvaldkonnad

Parandada koostööd mittepedagoogilise personali ja lastevanematega.

Vajalik täpsem ajaplaneerimine ja vastutuse jagamine.

Personalijuhtimine

Eesmärgid

Personali kaasamine, motiveerimine, tunnustamine ja rahulolu. Personaliarendus tugineb kooli arengukavale ja sisehindamisest tulenevale koolitusplaanile.

Tegevused

Koolile vajalike tugisüsteemide hindamine.

Nõutava kvalifikatsiooniga spetsialistide värbamine.

Koolitusvajaduse hindamine ja koolile sobiva koolituskava koostamine.

Töötajate enesehindamise ja sisekontrolli tulemuste alusel koostatakse täiendkoolitusplaan. Koolitusplaani teemad lähtuvad kooli üldtööplaani esmastest eesmärkidest.

Kooli õpetajaskond on 100% nõutava kvalifikatsiooniga.

Õppenõukogus, direktsioonis ja töökoosolekutel heakskiidu saanud otsuste ning tegevuste kaudu kaasatakse kogu personali kooli arendustegevusse.

Toimuvad töötajate ühiskoolitused. Töötajate algatuste arvestamine ja toetamine on meeldiva töökeskkonna hoidmise ja arengu eelduseks. Enesehindamislehtedel esitatud algatusettepanekuid arutatakse töökoosolekutel ja arvestatakse koolitusplaani ja üldtööplaani koostamisel.

Tunnustamine

Tunnustamise eesmärgiks on nõutavast tulemuslikuma töö märkamine, personali motiveerimine ja töö parendamine.

Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis on kasutusel:

1.                  Suulise kiituse avaldamine

2.                  Direktori käskkirjaga tänu avaldamine

3.                  Kooli tänukiri tulemusliku töö eest.

4.                  Ühekordne preemia eduka ainealase või õppetöövälise töö eest.

Kooli poolsele taotlusele tuginev tunnustamine.

1.                  Tallinna Haridusameti tänukiri seoses tähtpäevadega.

2.                  Tallinna Haridusameti tänukiri pikaajalise ja tulemusliku töö eest.

Tunnustamise ettepanekuid võivad teha direktsioon, õpetajad, kooli töötajad ja hoolekogu liikmed.

Tugevused

Koolil on kõrge kvalifikatsiooniga püsiv kaader.

Kõikidel on võimalik olla kaasatud kooli juhtimistegevust mõjutavate otsuste tegemisse.

Täiendkoolituse vajadus on välja selgitatud. Õpetajad on vastavalt võimalusetele saanud erialast koolitust. Projektipõhiselt on toimunud  koolile vajalike meeskondade koolitus.

Personali rahulolu uurimine toimub enesehindamise teel igal õppeaastal. Enesehindamise analüüsidest selgub, et rahulolu töötingimustega on pidevalt tõusnud.

Parendusvaldkonnad

Meeskonnatööoskuse arendamine, meeskonnakoolituste korraldamine. Viia läbi meeskonnakoolitusi kogu personalile, et tekiks ühine missiooni tunne, arusaam kooli visioonist ja soov olla kaasatud. Vahendite olemasolul planeerida meeskonnakoolitusi väljaspool kooli.

Tunnustamiskorra ja palgajuhendi uuendamine.

Koostöö huvigruppidega

Eesmärgid

Huvigrupid on kaasatud õpilase ja kooli arengu toetamisse

Tegevused

Hoolekogu, lapsevanemate, õpilasesinduse aktiivsuse suurendamine. Aktiivsemate õpilaste kaasamine õpilasesindusse, aktiivsemate lapsevanemate kaasamine hoolekogusse.

Positiivsete meediakajastuste osakaalu suurendamine. Õpetajad on avaldanud artikleid ajakirjanduses, on kaasajastatud koolikodulehekülg. Toimub pidev kodulehe külastatavuse uuring. Väljapoole kooli suunatud ürituste korraldamine.

Ühisüritused Nõmme lasteaedade ja koolidega ning Pääsküla Noortekeskuse ja Nõmme Noortemajaga.

Koostöö sotsiaal- ja lastekaitse töötajatega Nõmme LOV-is. Noorte riskikäitumise ennetustöö -  Tallinna perekeskus, Politsei ja Munitsipaalpolitsei.

Spordipäevadel koostöö Nõmme ujula ja Nõmme spordikeskusega.

Kord õppeaastas toimub kooli lastevanemate üldkoosolek. Kaks korda õppeaastas lastevanemate koosolekud klassides. Õpilase arengu huvides toimuvad vajadusel kõiki osapooli kaasavad „ümarlauad“. Tähtpäevadega seotult toimuvad ühisettevõtmised vanemate ja vilistlastega.

Tugevused

Lapsevanemad on aktiivselt kaasatud. Lastevanemate rahulolu kooliga on uuritud ankeetküsitlusega.  Lastevanemate rahulolu kooliga on kasvanud. Toimuvad koolitused üldkoosolekutel.

Tugev õpilasesindus kelle tehtud ettepanekuid on arvesse võetud koolielu edendamisel.

Positiivsete artiklite osakaalu kasv. Ühisürituste arvu suurenemine.

Hoolekogu töötab vastavalt oma pädevustele.

Riikliku järelevalve otsused on positiivsed.

Parendusvaldkonnad

Suurendada hoolekogu aktiivsust.

Kaasata lapsevanemaid ühisürituste organiseerimisele.

Tihedam koostöö vilistlastega.

Koolielu tihedam kajastamine massimeedias koolimaine parandamiseks.

Ressursside juhtimine

Eesmärgid

Kooliarengukava eesmärkide saavutamine, õpilase arenguks ja personali tööks soodsa keskkonna loomine. Inforessursside otstarbekas kasutamine.

Tegevused

Finantseerimise aluseks on munitsipaalkoolidele kehtestatud ühtsete kulunormatiivide alusel arvutatud summad.

Omatulu saamiseks üürib kool ruume teistele organisatsioonidele ja üksikisikutele.

Projektipõhiselt on hangitud arvuteid, õppevahendeid ja korraldatud üritusi.

Teostatud ruumide remonti. Eelarve summad pole lubanud suuremaid remonditöid. Igasuvise pisiremondiga oleme suutnud hoida õppikeskkonna rahuldavas seisus.

Keskkonnahoiu eesmärgil on vanapaber eraldi kogutud ja utiliseerijale üle antud.

Tugevused

Eelarve koostamisse on kaasatud kogu direktsioon.

Projektidest lisa ressursside saamine. Projekti põhiselt saadud SMART tahvleid, projektoreid, dok kaameraid ja sülearvuteid.

Korraldatud arvutikoolitusi. Täiendatud õpilaste kasutuses olevat arvutiparki. IT vahendid on kõigile kättesaadavad. Õppetööalane info on kättesaadav koolikodulehel ja e-koolis.

Ressursside juhtimine on olnud säästlik ja vajalikud õppevahendid on olemas.

Parendusvaldkonnad

Remondi vajadus.

Leida võimalusi säästlikuks majandamiseks.

Vajalik suurendada koostööd kohaliku omavalitsusega.

Koolil on ruumressurssi, seetõttu tuleb leida rohkem rentnike, et suurendada omatulu.

Jätkata kulude analüüsimist.

Koolitada projektide kirjutajaid.

Mittepedagoogilise personali vajaduste väljaselgitamine.

Kaasajastada arvutiparki. Võimaldada igale õpetajale personaalarvuti.

Õppe- ja kasvatusprotsess

Eesmärgid

Õpilase arengu igakülgne toetamine ja võimete kohase õppe tagamine.

Hariduslike erivajadustega laste märkamine ja toetamine, õpilase individuaalsusega arvestamine. Tugivõrgustiku laiendamine

Tegevused

Päevakava ja tunniplaan on koostatud eelkõige õpilastest lähtuvalt.

Toimub töö väljalangemise ennetamiseks. Koolis töötavad tugisüsteemid: logopeed, sotsiaalpedagoog, parandusõpperühm, pikapäevarühm.

Veebruaris 2009 a. toimus riiklik järelvalve teemal õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjusus. Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi õpilaste hulgas on palju HEV õpilasi, seetõttu on sageli rakendatud individuaalset õppekava ja teisi õpijõudluse toetamiseks olulisi meetmeid.

Murelaste väljaselgitamiseks kasutatakse spetsialiste ka väljaspool kooli.

Gümnaasiumiastmes on valikainena hakatud õpetama sotsiaal- ja noorsootöö aluseid, mis aitab õpilastel teha teadlike kutsevalikuid.

Koolis töötavad kunstiring, mudilaskoor, lastekoor, segakoor, raskejõustikuring, kabering, muusikaring, korvpalli ja võrkpalli treeningud.

Tugevused

Stabiilsed positiivsed riigieksamite tulemused. Riigi keskmised või kõrgemad põhikooli lõpueksamite tulemused. Suur edasiõppijate protsent põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate hulgas.

Koolis toimiv tugisüsteem, mis sai hea hinnangu riikliku järelvalve poolt.

Koolikooride kõrge tase.

Sporditegevuse aastate kokkuvõttes

2006/07 – Nõmme linnaosas 1. koht, Tallinnas 11. koht

2007/08 – Nõmme linnaosas 2. koht, Tallinnas 6. koht

2008/09 – Nõmme linnaosas 2. koht, Tallinnas 12. koht

Meie kooli õpilaste hulgas on kabe minikadettide meister ja Eesti naiste meister kabes.

Kooli ühtsete väärtuste kujundamisel on tähtis koht traditsioonidel.

1.                  Kooli aastapäeva tähistamine

2.                  Jõulukontsert Kaarli kirikus

3.                  Koolivisioon

4.                  Moedemonstratsioon

Parendusvaldkonnad

Pöörata suuremat tähelepanu õpiraskustega õpilastele ja koolikohustuse mittetäitjatele. Teha tihedamat koostööd lastekaitse töötajatega ja pereabi keskustega.

Pöörata suuremat tähelepanu oskusainete hindamisele.

Puuduvad tehnikaringid, sest puudub tehniline baas. Vähe huvitegevuse võimalusi poistele.

ÕPPEASUTUSE TUGEVUSED JA PARENDUST VAJAVAD VALDKONNAD JA ALAVALDKONNAD

Tallinna Pääsküla Gümnaasium teadvustab oma positsiooni linna ja regiooni haridusasutuste seas. Kool väärtustab jätkusuutlikust ja traditsioone. Kooli eelis teiste haridusasutuste ees on väikesed klassid ja võimalus tagada igale õpilasele võimete kohane õpe. Tugevad tugisüsteemid.

Kõige tulemuslikum tegevusvaldkond, mis on eeskujuks teistele õppeasutustele: mitmekülgne sporditöö

Gümnaasiumi astme valikained - sotsiaal- ja noorsootöö alused ja  rekreatsioon – on andnud gümnaasiumi õpilastele parema lähteplatvormi antud ala edasiõppimiseks.

Seoses üleminekuga uuele õppekavale kooli uue õppekava ja hindamisjuhendi koostamine.

Lähtuvalt PGS-st  näeb kool vajadust tõhustada tööd põhjuseta puudujatega

Õppekeskkonda täiustada kaasaegsete IT vahenditega.

Suurendada turvalisust.

Järgmine sisehindamise aruanne esitada aastal 2014

                       

Õppenõukogu koosoleku protokoll nr 1                     18.11.2010

Hoolekogu kooskõlastus protokoll nr 2                      19.11.2010

                                                                                     

Pidaja kooskõlastus                                                     08.12.2010

Viivi Lokk,

Tallinna Haridusameti

üldhariduse osakonna juhataja

Direktori käskkiri    nr 1.1-5/3                                     08.12.2010

Leena Arras

Direktor