KINNITATUD
Tallinna Haridusameti juhataja
23. veebruari 2015 käskkirjaga
nr 1.-2/106
TALLINNA
PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUMI
ARENGUKAVA
2015 - 2019
sissejuhatus. 2
Üldandmed ja kooli
eripära.. 2
Õpikeskkond. 3
Õpilaste toetamine. 3
KOOLI MISSIOON.. 6
KOOLI VISIOON.. 6
KOOLI HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI TULEMUSED JA KOOLIARENDUSE
PÕHISUUNAD JA -VALDKONNAD.. 7
Eestvedamine ja juhtimine. 7
Personalijuhtimine. 8
Koostöö huvigruppidega. 9
Ressursside juhtimine. 9
Õppe- ja kasvatusprotsess. 9
Kooliarenduse põhisuunad. 10
TEGEVUSKAVA VALDKONNITI. 11
1. Tegevusvaldkond: Eestvedamine ja juhtimine. 11
2. Tegevusvaldkond: Personalijuhtimine. 11
3. Tegevusvaldkond: Koostöö huvigruppidega. 12
4. Tegevusvaldkond: Ressursside juhtimine. 13
5. Tegevusvaldkond: Õppe- ja kasvatusprotsess. 13
ARENGUKAVA ELLUVIIMISEKS VAJALIKE RAHALISTE VAHENDITE
KAVANDAMINE 14
ARENGUKAVA
UUENDAMINE.. 14
Tallinna
Pääsküla Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis sisaldab kooliarenduse
põhisuundi ja valdkondi aastateks 2015 –
2019.
Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi arengukava koostamisel on arvestatud
Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi sisehindamise aruandes märgitud kooli tegevuse
tugevuste ja parendusvaldkondadega.
Arengukava
on ette valmistatud koostöös hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga.
Arengukava koostamisel on arvestatud kooli hoolekogu, õpilasesinduse ja
õppenõukogu arvamusega.
Tallinna
Pääsküla Gümnaasium on asutatud 01. septembril 1985. aastal. Tallinna Pääsküla
Gümnaasium on Tallinna 61. Keskkooli ja Tallinna Pääsküla Keskkooli
õigusjärglane.
Tallinna
Pääsküla Gümnaasiumi pidajaks on Tallinna linn.
Kool asub aadressil Vikerkaare 10/Põllu 109, 10921 Tallinn.
Tallinna
Pääsküla Gümnaasium tegutseb Nõmme Linnaosa haldusalas. Koolil on asukohast
tingitud eripära – ta asub kahe haldusüksuse, Tallinna linna ja Harju maakonna
piiril, mistõttu õpib koolis ka õpilasi, kelle elukohaks ei ole Tallinna linn.
Koolimaja vahetus läheduses on Nõmme ujula, lähedal on Pääsküla Avatud
Noortekeskus.
Tallinna
Pääsküla Gümnaasiumis on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.
1991. aastal kujundas Epp Liivak koolile vapi, millele 1992. aasta 27.
maist lisandus ka oma lipp. Lipu sisseõnnistamistseremoonia toimus Tallinna
Kaarli kirikus ning õnnistajaks oli piiskop Einar Soone. 1988. aasta kevadel
lõpetas meie kooli esimene lend. Nende lõpuaktusel kõlas esmakordselt Pääsküla
kooli hümn, mille sõnade autoriks olid I lennu lõpetajad ja viisi autor Alo Mattiisen.
Tallinna Pääsküla Gümnaasium on väljakujunenud traditsioonidega „Meie
tundega“ kool. Koolis töötab kvalifitseeritud pedagoogiline personal, kes omab
valmisolekut minna kaasa uuendustega.
Tallinna Pääsküla Gümnaasium on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt
turvalise õpikeskkonna. Koolis on pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks tundide
ettevalmistamisel ning pedagoogid kasutavad IT-vahendeid tundides. Samuti on õpilastel võimalus kasutada IT-vahendeid tundides ja tunnivälisel
ajal õpiülesannete täitmiseks.
Õpilaste ja õpetajate käsutuses on raamatukogu, loengusaal, õppeköök ja
kaks kaasaegset arvutiklassi. Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi raamatukogu on
komplekteeritud vastavalt õpilaste ja õpetajate vajadustele. Kooliraamatukogu
funktsiooniks on õpilaste ja õpetajate varustamine õppekirjandusega, lugemishuvi
kujundamine.
Jätkuvalt oleme kooli tervikremondi ootel. Suureks sammuks edasi peame
2014. aasta sügisel kooli ümbritseva aia ehitust. See on lisanud turvatunnet
kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks, õuesõppe
korraldamiseks ning pikapäeva rühma laste vabaaja veetmise võimaluste
avardamiseks.
Oma jõududega, kaasates lisaks õpetajatele ja õpilastele lapsevanemaid ja
vilistlasi, oleme remontinud ka kooliruume, parandades seeläbi õpikeskkonda.
Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis on toimiv õpilaste haridusliku erivajaduse
väljaselgitamise süsteem. Koolis rakendatud tugisüsteemid tagavad õpilaste
toetamise. Õpilastele ja lapsevanematele on kättesaadav spetsialisti
nõustamine. Koolis töötavad HEV koordinaator,
eripedagoog, sotsiaalpedagoog ning toimivad õpiabirühmad.
Tallinna Pääsküla Gümnaasium annab võimaluse igale koolikohuslasele
lõpetada põhikool. Selleks on loodud väikeklassid, võimaldatakse ühele
õpilasele keskendunud õpet. Ainekonsultatsioonid on alates 2012. aasta sügisest
viidud lahku järelvastamisest.
Kehtestatud on uus õppekava (01.09.2012). Koostatud „Tugiteenused/meetmed
ja nende rakendamise kord” (01.09.2012). Muudatused kodukorras (29.08.2013).
Huvitegevus ja projektitöö
Noored
laulu-ja muusikahuvilised saavad
osaleda kammerkooris, tütarlastekooris, mudilaskooris ja koolibändis. Õpilaste
seas on väga suurt huvi ja osavõttu pälvinud ülekooliline lauluvõistlus
“Koolivisioon” (idee sai alguse 1991). Lisaks traditsioonilisele
lauluvõistlusele „Koolivisioon“, toimub alates 2011. aastast „Minivisoon”, kus oma lauluoskust näitavad Nõmme lasteaedade
vanemate rühmade lapsed ning Pääsküla Gümnaasiumi esimeste klasside õpilased.
Koolieelikutele
on avatud kooliks ettevalmistusring.
Lasteaedaega koostöös toimuvad erinevad ühisüritused.
Koolile
on palju au ja kuulsust toonud noored kabetajad. Kooli kaberingi juhendab
tunnustatud kabeõpetaja Heinar Jahu. Tema
eestvedamisel toimuvad Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi aulas ka igaaastased
rahvusvahelised kevad- ja sügis
turniirid, kus osalevad ka meie õpilased.
Olulisel
kohal on tähelepanu pööramine õpilaste füüsilisele arengule. Endiselt on meie
kooli õpilaste hulgas palju tublisid spordilapsi. Kooli traditsioonilisteks
üritusteks on kujunenud spordipäevad, klassidevahelised korvpalli, võrkpalli ja
saalihoki võistlused.
Tallinna
koolinoorte MV korvpallis saavutasid Pääsküla Gümnaasiumi gümnaasiumiastme
neiud kiiduväärt 6. koha. Neidude võistkond alustas võistlust II liiga
mängudega ning võitles lõpuks välja koha I liiga finaalis. Selle tulemusega
tõusti 2013. aastal turniiril parimaks Nõmme kooliks.
2013.
aasta veebruaris Pääsküla Gümnaasiumis toimunud Nõmme koolide osavusvõistlusel
saavutas meie 3. klass I koha.
Tallinna
Koolinoorte MV sõudeergomeetril sõudmises 2013 tuli
põhikooli võistkond 7. kohale.
19.
aprillil 2013. toimus Nõmme koolide 4.-
9.klasside ujumisteatevõistlus, kus
Pääsküla Gümnaasiumi õpilased võitsid pronksmedali.
Tallinna
Ülikoolis toimunud õpetaja ameti tunnustamise 95. aastapäeval tunnustati meie
kooli kehalise kasvatuse õpetajat Kristi Laidveed kehalise kasvatuse õpetuse
edendamise eest.
30.10.2014
avasime Pääsküla Gümnaasiumis maadlusklubi Nelson abiga renoveeritud maadlus- ja spordisaali.
Nii
maadlussaal kui spordisaal said mõlemad ilusa värvikatte ja korrastati ning
remonditi ühtlasi ka riietusruum. Ehitati riietusruumi WC ja ventilatsiooniga
duširuum. Alates 03.11.2014 toimuvad regulaarsed maadlustreeningud.
2007/2008. õppeaastast on algklassides loovustunnid. 2013. aastal
soetasime tänu Nõmme Linnaosa Valitsuse abile keraamikaahju, mis on
mitmekesistanud loovustunde. Samuti on andnud võimaluse läbi viia
keraamikaringe õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele ja ka teistele Nõmme
elanikele.
Alates aastast 2006. kuulub kool „Tervist edendavate koolide” hulka ning jätkuvalt
osaleme Koolirahu programmis.
Kool teeb koostööd karjäärinõustamiskeskusega Rajaleidja karjääriõppe
läbiviimisel.
Kooli õpetajad ja õpilased on osalenud erinevates projektides.
2014. aasta jaanuaris ja veebruaris (13.01-16.02.2014) leidis meie koolis aset rahvusvaheline projekt YouthPRENEUR, mis oli korraldatud MTÜ AIESEC* Eesti noorte
poolt. Laiahaardeline projekt kaasas samal ajal mitmeid Tallinna ja Tartu koole
ning nende õpilasi. Projekti eesmärgiks oli anda Eesti gümnaasiuminoortele
teadmisi ettevõtlusest, arendada eneseanalüüsioskusi rahvusvahelises
õpikeskkonnas ning suunata noori neile meeldivas valdkonnas ettevõtlikele
tegudele.
26.03. - 28.03.2014 osalesime
projektis Your Europe - You say. Igast Euroopa
Liidu riigist sai antud projektis osaleda üks kool. Eestit esindas Brüsselis
sellel aastal Tallinna Pääsküla Gümnaasium.
2014. aastal
osalesid algklasside õpilased Pääsküla Raamatukogu lugemisprojektis "Loeme
valmis oma raamatu". Esimese koha saavutas 2.a klass.
Koolis on saanud traditsiooniks moeshow, kus õpilased esitavad enda
kollektsioone. Lisaks koolis toimuvale
moeshowle, osaleme ka Tallinna voorus Kanutiaia
noortemajas.
Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi noored osalesid ka esseekonkursil „Verdissimo“ Giuseppe Verdi 2000.
Itaalia suursaadiku Marco Clemente eestvedamisel said
gümnaasiumiõpilased osaleda 25. septembril 2013 Estonia teatris Giuseppe Verdi ooperi "Rigoletto"
peaproovis. Nähtu kohta kirjutasid kõik osalejad essee Verdi "Rigoletto" - minu teatrielamus. Konkursile laekunud 407 essee hulgast valiti
28 parima hulka ning edasi 10 finalisti hulka meie kooli 11.b klassi õpilase
töö. Esile tõsteti veel meie kooli 12. klassi õpilase töö.
Õpilaste, eriti gümnaasiumi noormeeste, hulgas on populaarne kodunduse
tund. 12. detsembril 2013 toimus Pirita Majandusgümnaasiumi poolt korraldatud
esimene ülelinnaline kokapoiste konkurss. Vanuserühmas 10. - 12. klass tulid
võitjateks meie kooli 11. klassi poisid.
Traditsiooniks on kujunenud ka TPG Challenge.
TPG Challenge on õpilaste korraldatud
klassidevaheline võistlus, kus
võisteldakse omavahel erinevates kategoorias: male, kabe, mälumäng,
lauajalgpall ja lauatennis.
Tegemisi, mis pälvivad tunnustust ja kiitu, jätkub ka teistele
õpilastele. Juba neli aastat järjest on Pääsküla Gümnaasiumi õpilastel olnud
võimalus Nõmme piirkonna lasteaedade õpetajatele teha õpetajate päeva kingitus,
ehk olla abiks lasteaia õpetajatele ning tunnustada läbi selle ka nende väga olulist tööd lastega.
Tagasiside lasteaedadelt on olnud positiivne- tänati noori õpetajaid, kes
tõid lasteaia päeva elevust, rõõmu ja
vaheldust.
Projekti
„Tagasi kooli“ raames on meie õpilastele tunde läbi viinud erinevate
valdkondade spetsialistid, sealhulgas tuntud poliitikud Urmas Paet, Maret Maripuu jt.
Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis teostati 20. - 29.11.2012 riikliku järelevalvet Harju maavanema 12.09.2012
korralduse nr 1-1/1321-k “Harju maakonna õppeasutuste 2012/2013. õppeaasta
temaatilise riikliku järelevalve ajakava kinnitamine ja järelevalvet teostavate
ametnike määramine” alusel. Ettekirjutusi ei olnud. Ettepanek: Kavandada
personalile lähiaastateks eripedagoogikaalaseid täiendkoolitusi.
KOOLI MISSIOON
Luua tingimused ja pakkuda võimalusi sellise kvaliteetse võimetekohase
põhi- ja gümnaasiumihariduse omandamiseks, mis tagaks edaspidise toimetuleku
elus ja oleks aluseks elukestvale õppele.
KOOLI VISIOON
Tallinna Pääsküla Gümnaasium on kaasaegse ja loomingulise
õppekeskkonnaga, turvalise õpi- ja
kasvukeskkonnaga mitmekülgset ja konkurentsivõimelist põhi- ja
gümnaasiumiharidust pakkuv õppeasutus. Koolis töötavad professionaalsed,
õpilasi toetavad ja innustavad õpetajad. Kooli mikrokliima on selline, et
koolipere liikmed tunnevad uhkust, et nad õpivad või töötavad siin koolis.
Hinnang
hetkeolukorrale toetub:
- sisehindamisele;
- kolme viimase aasta
õppe- ja kasvatustöö ning huvitöö analüüsidele ja statistilistele kokkuvõtetele;
- pedagoogidega läbi viidud
arenguvestluste tulemustele;
- õpilaste, vanemate ja
pedagoogide rahulolu-uuringutele;
- kooli mõjutavate
välistegurite analüüsile.
Oluliseks väliskeskkonna teguriks, mis mõjutab
kooli tegevust, on:
·
Poliitilised otsused riigi ja KOV tasandil
seoses koolivõrgu korrastamisega ja kooli
teeninduspiirkonna määramisega.
- Ressursside puudumine koolihoone
renoveerimiseks.
- Erivajadustega õpilaste osakaalu suurenemine seoses riigi poliitikaga, et
erivajadustega õpilased õpiksid üha enam tavakoolis. See suund toob kaasa
ühelt poolt vajaduse paremate tingimuste loomiseks erivajadustega õppijale
ning teiselt poolt vajaduse õpetajate kompetentsuste suurendamiseks
eripedagoogika valdkonnas.
- Tehnoloogia kiire areng, mis eeldab
asjakohaste õppemeetodite kasutamist õppeprotsessis ning üha enam
panustamist e-õppe kasutamise võimaluste suurendamisele igapäevases õppe-
ja kasvatustöös.
Lähtudes kooli hetkeseisu analüüsist ja sisehindamise tulemustest, on
järgnevalt esitatud olulisemad kooli tugevused ning kooliarenduse põhisuunad ja
-valdkonnad järgnevaks viieks aastaks.
Olulisemad
tugevused:
- Kasvatustööga
tegelevad lisaks õpetajatele ka kõik koolitöötajad, kelle tööülesannete
hulka kuulub suhtlemine õpilastega (huvijuht, sotsiaalpedagoog,
raamatukogutöötaja, kantselei töötaja, garderoobitöötaja).
- Töötavad ainekojad, mis arutavad läbi
õppe- ja kasvatustööga seonduvaid küsimusi ja teevad direktsioonile
parendusettepanekuid.
- Õpilasesindus osaleb aktiivselt
koolielus, korraldab rahulolu küsitlusi õpilaste hulgas ja esitab
juhtkonnale nendest tulenevaid ettepanekuid.
- Arengukava ja tegevusplaanide eesmärkide
ühtlustumine.
- Koolil on sõnastatud väärtused, mida
arvestatakse õppe- ja kasvatustöös.
Olulisemad parendusvaldkonnad:
- Õppeainete
integratsioon (läbivad teemad läbi erinevate õppeainete, üks aine toetab
teist, läbi selle sünnib teemast tervikarusaam).
- Parandada infovahetust erinevate
huvigruppide vahel.
·
Täpsem
tööülesannete delegeerimine ja vastutuse jagamine.
Olulisemad
tugevused:
- Koolil on
vastava kvalifikatsiooniga püsiv kaader.
- Kõikidel on võimalik olla kaasatud kooli
juhtimistegevust mõjutavate otsuste tegemisse.
- Täiendkoolituse vajadus on välja
selgitatud. Õpetajad on vastavalt võimalustele saanud erialast koolitust.
Projektipõhiselt on toimunud
koolile vajalike meeskondade koolitus.
·
Personali
rahulolu hindamine toimub igal õppeaastal arenguvestluse ja enesehindamise
teel. Nendest selgub, et rahulolu töötingimustega on pidevalt tõusnud. Õppeasutuses
on hea mikrokliima.
·
Hea
koostöö Tallinna Ülikooli, Rakvere Kolledži ja Tallinna Pedagoogilise
seminariga. Kool on nendele kõrgkoolidele pedagoogiliseks praktikabaasiks.
Olulisemad parendusvaldkonnad:
·
Kaasava hariduse põhimõtetest lähtuvate
koolituste korraldamine.
·
Kujundava hindamise põhimõtete selgitamine ja
vastavate koolituste läbiviimine.
·
Tunnustamiskorra
uuendamine.
Olulisemad
tugevused:
·
Toimiv
õpilasesindus, kelle ettepanekuid on arvesse võetud koolielu edendamisel.
·
Positiivsete
artiklite osakaalu kasv. Ühisürituste arvu suurenemine.
Olulisemad parendusvaldkonnad:
·
Lastevanemate
aktiivsem kaasamine kooliellu.
·
Suurendada
koostööd hoolekoguga.
·
Edendada
koostööd vilistlastega.
·
Positiivsed
koolielu kajastused meedias. Avatud ühisüritused kogukonnale.
Olulisemad
tugevused:
·
Eelarve
koostamisse on kaasatud valdkondade võtmeisikud.
·
Projektidest
lisaressursside saamine (tehnilised vahendid, õppevahendid jne).
·
Täiendatud
õpilaste kasutuses olevat arvutiparki. IT vahendid on kõigile kättesaadavad. Koolitööd
puudutav info on kättesaadav kooli kodulehel ja e-koolis.
·
Ressursside
juhtimine on olnud säästlik ja vajalikud õppevahendid on olemas.
·
Toimuvad
infokoosolekud õpetajatele ja õpilastele.
Olulisemad parendusvaldkonnad:
- Kool vajab
tervikrenoveerimist.
- Õppeklasside
vananenud ja katkise inventari
(lauad, toolid) väljavahetamine.
- Keemia, füüsika, bioloogia klassidesse
katsete läbiviimiseks vahendite soetamine (erinevate
instantsidelt sihtotstarbelise finantseeringu taotlemine).
- Projektidest
lisaressursside saamine.
·
Mobiilse
arvutiklassi loomine.
Olulisemad
tugevused:
- Riigi keskmised või kõrgemad põhikooli
lõpueksamite tulemused. Suur edasiõppijate protsent põhikooli ja
gümnaasiumi lõpetajate hulgas.
- Koolis toimiv tugisüsteem.
- Sporditegevus, sealhulgas kabe, aastate kokkuvõttes on heal tasemel.
- Kooli ühtsete väärtuste kujundamisel on
tähtis koht traditsioonidel (kooli aastapäeva tähistamine, jõulukontsert
Kaarli kirikus, Koolivisioon, moeshow, kevadkontsert lastevanematele).
Olulisemad parendusvaldkonnad:
- Kaasava hariduse
põhimõtete rakendamine igapäevases õppetöös.
- Kujundava hindamisele
üleminek esimeses kooliastmes.
- Oskusainete
hindeliselt hindamiselt üleminek kujundavalae hindamisele põhikooli
astmes.
- Koolis lähtutakse
lapse individuaalsetest võimetest ning sellest tulenevalt toetatakse ja
arendatakse nii abivajajat kui ka andekat õpilast.
- Stabiilsed positiivsed õpitulemused.
Suur edasiõppijate protsent põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate hulgas.
·
Huviringide võimaluste suurendamine, eriti tehnikaringide
osas.
- Õpimotivatsiooniga
õpilased – kokkuvõtvad hinded
on positiivsed.
·
Õpilaste erivajadustega arvestamine - märgatakse ja toetatakse nii
õpiraskustega kui ka andekaid õpilasi.
·
Paranenud kooli tegevusnäitajad – paranenud
õpitulemused, hästi ja väga hästi õppivate õpilaste osakaalu suurenemine,
vähenenud põhjuseta puudumiste ja hilinemiste arv.
·
Hea kooli maine, senisest suurem
konkurentsivõime.
·
Gümnaasiumi jätkusuutlik areng.
·
Töötajate suurenenud vastutusvõime ja teadlikum
osalemine õppeasutuse arenduses.
·
Füüsilise õpikeskkonna parandamine ja vastavusse
viimine uue õppekavaga.
·
Tagatud turvalisus – siseruumide ja õueala kaamerad, elektrooniliste õpilaspiletite kasutusele
võtmine.
·
Huvigruppide lojaalsus ja ühtse koolipere tunne.
1. Tegevusvaldkond: Eestvedamine ja juhtimine
Eesmärk: Õppeainete vahel on sidusus.
Indikaator: Erinevates õppeainetes on korraga üks läbiv teema.
Tegevused: Ainekodade koostöö, ainete integratsioon (2016).
Vastutav isik: Õppealajuhataja
Eesmärk: Info koolis toimuva kohta on
kättesaadav kõigile huvigruppidele.
Indikaator: Toimiv vastastikune infovahetus.
Tegevused: Info kajastamine erinevate kanalite kaudu (kooli koduleht,
e-kool, facebook, meililistid)
(pidev).
Vastutav isik: Direktor
Eesmärk: Ametijuhendid on
vastavusse viidud tegelike tööülesannetega.
Indikaator: Igapäeva töö toimub tõrgeteta, kõik teavad oma tööülesandeid.
Tegevused:
- Ametijuhendite vastavausse viimine tegelike
tööülesannetega (pidev).
- Vastavalt muudatustele töölepingute
tingimuste muutmine (vastavalt vajadusele).
Vastutav isik: Direktor
2. Tegevusvaldkond: Personalijuhtimine
Eesmärk: Õpetajad on motiveeritud
kasutama kaasavaid õppemeetodeid.
Indikaator: Õpetajad on teadlikud kujundavast hindamisest ja oskavad
rakendada seda igapäevatöös.
Tegevused:
·
Kaasava hariduse põhimõtetest lähtuvate
koolituste korraldamine (2015-2016).
·
Kujundava hindamise põhimõtete selgitamine ja vastavate
koolituste läbiviimine (2015).
Vastutav isik: Direktor
Eesmärk: Õpetajad on motiveeritud
aktiivselt osalema koolitöös.
Indikaator: Pedagoogiline personal teeb ettepanekuid uuenduste
sisseviimisel, omavad valmisolekut esindama kooli vastavalt oma pädevustele.
Tegevused: Tunnustamiskorra
uuendamine (2015).
Vastutav isik: Direktor
3.Tegevusvaldkond: Koostöö huvigruppidega
Eesmärk: Lapsevanemad osalevad
aktiivselt koolielus.
Indikaator: Lastevanemate osalus koolielu korraldamisel on kasvavas
trendis.
Tegevused:
- Aktiivsemate lastevanemate väljaselgitamine
klassijuhatajate abil (2015).
- On moodustatud vanemate nõukoda (2016).
Vastutav isik: Õppealajuhataja
Eesmärk: Hoolekogu liikmed
osalevad aktiivselt koolielus.
Indikaator: Hoolekogu teeb erinevaid ettepanekuid koolielu parendamiseks.
Tegevused: Vastavalt vajadusele toimuvad hoolekogu töörühma koosolekud
koos kooli juhtkonnaga (2015-2019).
Vastutav isik: Direktor
Eesmärk: Vilistlased osalevad
aktiivselt koolielus.
Indikaator: Vilistlased aitavad korraldada kooli üritusi ja teevad
ettepanekuid koolielu parendamiseks.
Tegevused: On moodustatud kooli vilistlaste kogu (2016).
Vastutav isik: Huvijuht
Eesmärk: Koolil on kogukonnas
positiivne maine.
Indikaator: Õpilaste arv kasv.
Tegevused:
·
Positiivsed
koolielu kajastused meedias (pidev).
·
Avatud
ühisüritused kogukonnale (kaks korda aastas).
·
Ühisüritused
Nõmme lasteaedadele (pidev).
·
Avatud
uste päev 1. klassi tulijatele (kevadel).
·
Kooli
tutvus 10. klassi tulijatele (jaanuaris).
Vastutav isik: Direktor
4. Tegevusvaldkond: Ressursside juhtimine
Eesmärk: Renoveeritud kaasaegne
kool.
Indikaator: Paranenud olme- ja õpitingimused.
Tegevused:
- Õppeklassidesse
uue inventari soetamine (2019).
- Loodusainete õppevahendite kaasajastamine
(2019).
- Inventari uuendamiseks sihtotstarbelise
finantseeringu taotlemine (pidev).
·
Mobiilse
arvutiklassi loomine (2019).
Vastutav isik: Direktor
5. Tegevusvaldkond:
Õppe- ja kasvatusprotsess
Eesmärk: Stabiilsed positiivsed õpitulemused. Suur edasiõppijate protsent
põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate hulgas.
Indikaator: Põhikooli esimeses astmes ja oskusainetes kasutatakse
kujundavat hindamist, õpitulemused on paranenud.
Tegevused:
·
Kujundavale hindamisele üleminek esimesele
kooliastmes (2015-2017).
·
Kujundavale hindamisele üleminek põhikooli
oskusainetes (2018).
·
Individuaalsete õppekavade koostamine andekatele
õpilastele (pidev).
·
Loodusainete- ja tehnikaringi loomine teises ja
kolmandas kooliastmes (2016).
Vastutav isik: Õppealajuhataja
Arengukava on koostatud eeldusel, et kõik tegevused oleksid teostatavad
ning tulemused saavutatavad olemasolevate eelarveliste vahenditega ning
õppeasutuse areng tagatakse igapäevase senisest tõhusama tööülesannete täitmise
kaudu. Arengukava elluviimiseks vajalike rahaliste vahendite kavandamine toimub
kooli eelarves igal aastal eelarve koostamise käigus tulenevalt kooli
üldtööplaanist.
Arengukava elluviimiseks kavandatakse iga õppeaasta alguseks detailne
arengukava rakendusplaan kooli üldtööplaanis. Iga õppeaasta lõpus analüüsitakse
arengukava elluviimist ning koostatakse õppeaasta kokkuvõtte, mis kajastab
arengukava tegevuskava elluviimise hetkeseisu. Õppeaasta kokkuvõte arutatakse
läbi kooli õppenõukogus ning õppenõukogu esitab ettepanekuid arengukava
uuendamiseks. Arengukava uuendatud tegevuskava kinnitab kooli direktor
õppenõukogu ettepanekute alusel käskkirjaga, olles eelnevalt saanud arvamused
kooli hoolekogult, õpilasesinduselt ja õppenõukogult. 2018. aastal viiakse läbi
sisehindamine, mille käigus välja selgitatud kooli tugevused ja
parendusvaldkonnad on aluseks uute eesmärkide ja põhisuundade kavandamisel
arengukavas kuni aastani 2024.