Arengukava Sisehindamise aruanne
Blanketid Dokumendiregister
KASVATUSRASKUSTEGA ÕPILASTE KLASSI MOODUSTAMISE EESMÄRK

KINNITATUD

Tallinna Haridusameti juhataja

23. veebruari 2015 käskkirjaga

nr 1.-2/106

 

 

 

TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUMI

ARENGUKAVA 2015 - 2019


 

sISUKORD

sissejuhatus. 2

Üldandmed ja kooli eripära.. 2

Õpikeskkond. 3

Õpilaste toetamine. 3

KOOLI MISSIOON.. 6

KOOLI VISIOON.. 6

KOOLI HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI TULEMUSED JA KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA -VALDKONNAD.. 7

Eestvedamine ja juhtimine. 7

Personalijuhtimine. 8

Koostöö huvigruppidega. 9

Ressursside juhtimine. 9

Õppe- ja kasvatusprotsess. 9

Kooliarenduse põhisuunad. 10

TEGEVUSKAVA VALDKONNITI. 11

1. Tegevusvaldkond: Eestvedamine ja juhtimine. 11

2.  Tegevusvaldkond: Personalijuhtimine. 11

3. Tegevusvaldkond: Koostöö huvigruppidega. 12

4. Tegevusvaldkond: Ressursside juhtimine. 13

5. Tegevusvaldkond: Õppe- ja kasvatusprotsess. 13

ARENGUKAVA ELLUVIIMISEKS VAJALIKE RAHALISTE VAHENDITE KAVANDAMINE   14

ARENGUKAVA UUENDAMINE.. 14


 

sissejuhatus

 

Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis sisaldab kooliarenduse põhisuundi ja valdkondi aastateks 2015 2019.

Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi arengukava koostamisel on arvestatud Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi sisehindamise aruandes märgitud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.

Arengukava on ette valmistatud koostöös hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga. Arengukava koostamisel on arvestatud kooli hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukogu arvamusega.

 

Üldandmed ja kooli eripära

 

Tallinna Pääsküla Gümnaasium on asutatud 01. septembril 1985. aastal. Tallinna Pääsküla Gümnaasium on Tallinna 61. Keskkooli ja Tallinna Pääsküla Keskkooli õigusjärglane.

Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi pidajaks on Tallinna linn.  Kool asub aadressil Vikerkaare 10/Põllu 109, 10921 Tallinn.

Tallinna Pääsküla Gümnaasium tegutseb Nõmme Linnaosa haldusalas. Koolil on asukohast tingitud eripära – ta asub kahe haldusüksuse, Tallinna linna ja Harju maakonna piiril, mistõttu õpib koolis ka õpilasi, kelle elukohaks ei ole Tallinna linn.

Koolimaja vahetus läheduses on Nõmme ujula, lähedal on Pääsküla Avatud Noortekeskus.

Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.

1991. aastal kujundas Epp Liivak koolile vapi, millele 1992. aasta 27. maist lisandus ka oma lipp. Lipu sisseõnnistamistseremoonia toimus Tallinna Kaarli kirikus ning õnnistajaks oli piiskop Einar Soone. 1988. aasta kevadel lõpetas meie kooli esimene lend. Nende lõpuaktusel kõlas esmakordselt Pääsküla kooli hümn, mille sõnade autoriks olid I lennu lõpetajad ja viisi autor Alo Mattiisen.

Tallinna Pääsküla Gümnaasium on väljakujunenud traditsioonidega „Meie tundega“ kool. Koolis töötab kvalifitseeritud pedagoogiline personal, kes omab valmisolekut minna kaasa uuendustega.

Õpikeskkond

Tallinna Pääsküla Gümnaasium on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna. Koolis on pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks tundide ettevalmistamisel ning pedagoogid kasutavad IT-vahendeid tundides. Samuti on õpilastel võimalus kasutada IT-vahendeid tundides ja tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks.

Õpilaste ja õpetajate käsutuses on raamatukogu, loengusaal, õppeköök ja kaks kaasaegset arvutiklassi. Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi raamatukogu on komplekteeritud vastavalt õpilaste ja õpetajate vajadustele. Kooliraamatukogu funktsiooniks on õpilaste ja õpetajate varustamine õppekirjandusega, lugemishuvi kujundamine.

Jätkuvalt oleme kooli tervikremondi ootel. Suureks sammuks edasi peame 2014. aasta sügisel kooli ümbritseva aia ehitust. See on lisanud turvatunnet kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks, õuesõppe korraldamiseks ning pikapäeva rühma laste vabaaja veetmise võimaluste avardamiseks.

Oma jõududega, kaasates lisaks õpetajatele ja õpilastele lapsevanemaid ja vilistlasi, oleme remontinud ka kooliruume, parandades seeläbi õpikeskkonda.

Õpilaste toetamine

Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis on toimiv õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem. Koolis rakendatud tugisüsteemid tagavad õpilaste toetamise. Õpilastele ja lapsevanematele on kättesaadav spetsialisti nõustamine. Koolis töötavad HEV koordinaator,  eripedagoog, sotsiaalpedagoog ning toimivad õpiabirühmad.

Tallinna Pääsküla Gümnaasium annab võimaluse igale koolikohuslasele lõpetada põhikool. Selleks on loodud väikeklassid, võimaldatakse ühele õpilasele keskendunud õpet. Ainekonsultatsioonid on alates 2012. aasta sügisest viidud lahku järelvastamisest.

Kehtestatud on uus õppekava (01.09.2012). Koostatud „Tugiteenused/meetmed ja nende rakendamise kord” (01.09.2012). Muudatused kodukorras (29.08.2013).

 

Huvitegevus ja projektitöö

Noored laulu-ja muusikahuvilised saavad osaleda kammerkooris, tütarlastekooris, mudilaskooris ja koolibändis. Õpilaste seas on väga suurt huvi ja osavõttu pälvinud ülekooliline lauluvõistlus “Koolivisioon” (idee sai alguse 1991). Lisaks traditsioonilisele lauluvõistlusele „Koolivisioon“, toimub alates 2011. aastast „Minivisoon”, kus oma lauluoskust näitavad Nõmme lasteaedade vanemate rühmade lapsed ning Pääsküla Gümnaasiumi esimeste klasside õpilased.

Koolieelikutele on avatud kooliks ettevalmistusring.  Lasteaedaega koostöös toimuvad erinevad ühisüritused.

Koolile on palju au ja kuulsust toonud noored kabetajad. Kooli kaberingi juhendab tunnustatud kabeõpetaja Heinar Jahu. Tema eestvedamisel toimuvad Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi aulas ka igaaastased rahvusvahelised kevad- ja sügis turniirid, kus osalevad ka meie õpilased.

Olulisel kohal on tähelepanu pööramine õpilaste füüsilisele arengule. Endiselt on meie kooli õpilaste hulgas palju tublisid spordilapsi. Kooli traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud spordipäevad, klassidevahelised korvpalli, võrkpalli ja saalihoki võistlused.

Tallinna koolinoorte MV korvpallis saavutasid Pääsküla Gümnaasiumi gümnaasiumiastme neiud kiiduväärt 6. koha. Neidude võistkond alustas võistlust II liiga mängudega ning võitles lõpuks välja koha I liiga finaalis. Selle tulemusega tõusti 2013. aastal turniiril parimaks Nõmme kooliks.

2013. aasta veebruaris Pääsküla Gümnaasiumis toimunud Nõmme koolide osavusvõistlusel saavutas meie 3. klass I koha.

Tallinna Koolinoorte MV sõudeergomeetril sõudmises 2013 tuli põhikooli  võistkond 7. kohale.

19. aprillil 2013. toimus Nõmme koolide 4.- 9.klasside  ujumisteatevõistlus, kus Pääsküla Gümnaasiumi õpilased võitsid pronksmedali.

Tallinna Ülikoolis toimunud õpetaja ameti tunnustamise 95. aastapäeval tunnustati meie kooli kehalise kasvatuse õpetajat Kristi Laidveed kehalise kasvatuse õpetuse edendamise eest.

30.10.2014 avasime Pääsküla Gümnaasiumis maadlusklubi Nelson abiga renoveeritud maadlus- ja spordisaali.

Nii maadlussaal kui spordisaal said mõlemad ilusa värvikatte ja korrastati ning remonditi ühtlasi ka riietusruum. Ehitati riietusruumi WC ja ventilatsiooniga duširuum. Alates 03.11.2014 toimuvad regulaarsed maadlustreeningud.

2007/2008. õppeaastast on algklassides loovustunnid. 2013. aastal soetasime tänu Nõmme Linnaosa Valitsuse abile keraamikaahju, mis on mitmekesistanud loovustunde. Samuti on andnud võimaluse läbi viia keraamikaringe õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele ja ka teistele Nõmme elanikele.

Alates aastast 2006. kuulub kool „Tervist edendavate koolide” hulka ning jätkuvalt osaleme Koolirahu programmis.

Kool teeb koostööd karjäärinõustamiskeskusega Rajaleidja karjääriõppe läbiviimisel.

Kooli õpetajad ja õpilased on osalenud erinevates projektides.

2014. aasta jaanuaris ja veebruaris (13.01-16.02.2014) leidis meie koolis aset rahvusvaheline projekt YouthPRENEUR, mis oli korraldatud MTÜ AIESEC* Eesti noorte poolt. Laiahaardeline projekt kaasas samal ajal mitmeid Tallinna ja Tartu koole ning nende õpilasi. Projekti eesmärgiks oli anda Eesti gümnaasiuminoortele teadmisi ettevõtlusest, arendada eneseanalüüsioskusi rahvusvahelises õpikeskkonnas ning suunata noori neile meeldivas valdkonnas ettevõtlikele tegudele.

26.03. - 28.03.2014 osalesime projektis Your Europe - You say.  Igast Euroopa Liidu riigist sai antud projektis osaleda üks kool. Eestit esindas Brüsselis sellel aastal Tallinna Pääsküla Gümnaasium.

2014. aastal osalesid algklasside õpilased Pääsküla Raamatukogu lugemisprojektis "Loeme valmis oma raamatu". Esimese koha saavutas 2.a klass.

Koolis on saanud traditsiooniks moeshow, kus õpilased esitavad enda kollektsioone. Lisaks koolis toimuvale  moeshowle, osaleme ka Tallinna voorus Kanutiaia noortemajas.

Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi noored osalesid ka esseekonkursil „VerdissimoGiuseppe Verdi 2000. Itaalia suursaadiku Marco Clemente eestvedamisel said gümnaasiumiõpilased osaleda 25. septembril 2013 Estonia teatris Giuseppe Verdi ooperi "Rigoletto" peaproovis. Nähtu kohta kirjutasid kõik osalejad essee Verdi "Rigoletto" - minu teatrielamus.  Konkursile laekunud 407 essee hulgast valiti 28 parima hulka ning edasi 10 finalisti hulka meie kooli 11.b klassi õpilase töö. Esile tõsteti veel meie kooli 12. klassi õpilase töö.

Õpilaste, eriti gümnaasiumi noormeeste, hulgas on populaarne kodunduse tund. 12. detsembril 2013 toimus Pirita Majandusgümnaasiumi poolt korraldatud esimene ülelinnaline kokapoiste konkurss. Vanuserühmas 10. - 12. klass tulid võitjateks meie kooli 11. klassi poisid.

Traditsiooniks on kujunenud ka TPG Challenge. TPG Challenge on õpilaste korraldatud klassidevaheline  võistlus, kus võisteldakse omavahel erinevates kategoorias: male, kabe, mälumäng, lauajalgpall ja lauatennis.

Tegemisi, mis pälvivad tunnustust ja kiitu, jätkub ka teistele õpilastele. Juba neli aastat järjest on Pääsküla Gümnaasiumi õpilastel olnud võimalus Nõmme piirkonna lasteaedade õpetajatele teha õpetajate päeva kingitus, ehk olla abiks lasteaia õpetajatele ning tunnustada läbi selle  ka nende väga olulist tööd lastega.

Tagasiside lasteaedadelt on olnud positiivne- tänati noori õpetajaid, kes tõid  lasteaia päeva elevust, rõõmu ja vaheldust.

Projekti „Tagasi kooli“ raames on meie õpilastele tunde läbi viinud erinevate valdkondade spetsialistid, sealhulgas tuntud poliitikud Urmas Paet, Maret Maripuu jt.

Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis teostati 20. - 29.11.2012 riikliku järelevalvet Harju maavanema 12.09.2012 korralduse nr 1-1/1321-k “Harju maakonna õppeasutuste 2012/2013. õppeaasta temaatilise riikliku järelevalve ajakava kinnitamine ja järelevalvet teostavate ametnike määramine” alusel. Ettekirjutusi ei olnud. Ettepanek: Kavandada personalile lähiaastateks eripedagoogikaalaseid täiendkoolitusi.

KOOLI MISSIOON

Luua tingimused ja pakkuda võimalusi sellise kvaliteetse võimetekohase põhi- ja gümnaasiumihariduse omandamiseks, mis tagaks edaspidise toimetuleku elus ja oleks aluseks elukestvale õppele.

KOOLI VISIOON

Tallinna Pääsküla Gümnaasium on kaasaegse ja loomingulise õppekeskkonnaga, turvalise õpi- ja kasvukeskkonnaga mitmekülgset ja konkurentsivõimelist põhi- ja gümnaasiumiharidust pakkuv õppeasutus. Koolis töötavad professionaalsed, õpilasi toetavad ja innustavad õpetajad. Kooli mikrokliima on selline, et koolipere liikmed tunnevad uhkust, et nad õpivad või töötavad siin koolis.

KOOLI HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI TULEMUSED JA KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA -VALDKONNAD

Hinnang hetkeolukorrale toetub:

Oluliseks väliskeskkonna teguriks, mis mõjutab kooli tegevust, on:

·        Poliitilised otsused riigi ja KOV tasandil seoses koolivõrgu korrastamisega ja kooli

teeninduspiirkonna määramisega.

Lähtudes kooli hetkeseisu analüüsist ja sisehindamise tulemustest, on järgnevalt esitatud olulisemad kooli tugevused ning kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad järgnevaks viieks aastaks.

Eestvedamine ja juhtimine

Olulisemad tugevused:

Olulisemad parendusvaldkonnad:

·         Täpsem tööülesannete delegeerimine ja vastutuse jagamine.

Personalijuhtimine

Olulisemad tugevused:

·         Personali rahulolu hindamine toimub igal õppeaastal arenguvestluse ja enesehindamise teel. Nendest selgub, et rahulolu töötingimustega on pidevalt tõusnud. Õppeasutuses on hea mikrokliima.

·         Hea koostöö Tallinna Ülikooli, Rakvere Kolledži ja Tallinna Pedagoogilise seminariga. Kool on nendele kõrgkoolidele pedagoogiliseks praktikabaasiks.

Olulisemad parendusvaldkonnad:

·        Kaasava hariduse põhimõtetest lähtuvate koolituste korraldamine.

·        Kujundava hindamise põhimõtete selgitamine ja vastavate koolituste läbiviimine.

·        Tunnustamiskorra uuendamine.

Koostöö huvigruppidega

Olulisemad tugevused:

·         Toimiv õpilasesindus, kelle ettepanekuid on arvesse võetud koolielu edendamisel.

·         Positiivsete artiklite osakaalu kasv. Ühisürituste arvu suurenemine.

Olulisemad parendusvaldkonnad:

·         Lastevanemate aktiivsem kaasamine kooliellu.

·         Suurendada koostööd hoolekoguga.

·         Edendada koostööd vilistlastega.

·         Positiivsed koolielu kajastused meedias. Avatud ühisüritused kogukonnale.

Ressursside juhtimine

Olulisemad tugevused:

·         Eelarve koostamisse on kaasatud valdkondade võtmeisikud.

·         Projektidest lisaressursside saamine (tehnilised vahendid, õppevahendid jne).

·         Täiendatud õpilaste kasutuses olevat arvutiparki. IT vahendid on kõigile kättesaadavad. Koolitööd puudutav info on kättesaadav kooli kodulehel ja e-koolis.

·         Ressursside juhtimine on olnud säästlik ja vajalikud õppevahendid on olemas.

·         Toimuvad infokoosolekud õpetajatele ja õpilastele.

Olulisemad parendusvaldkonnad:

·        Mobiilse arvutiklassi loomine.

Õppe- ja kasvatusprotsess

Olulisemad tugevused:

Olulisemad parendusvaldkonnad:

·         Huviringide võimaluste suurendamine, eriti tehnikaringide osas.

Kooliarenduse põhisuunad

·         Õpilaste erivajadustega arvestamine - märgatakse ja toetatakse nii õpiraskustega kui ka andekaid õpilasi.

·         Paranenud kooli tegevusnäitajad – paranenud õpitulemused, hästi ja väga hästi õppivate õpilaste osakaalu suurenemine, vähenenud põhjuseta puudumiste ja hilinemiste arv.

·         Hea kooli maine, senisest suurem konkurentsivõime.

·         Gümnaasiumi jätkusuutlik areng.

·         Töötajate suurenenud vastutusvõime ja teadlikum osalemine õppeasutuse arenduses.

·         Füüsilise õpikeskkonna parandamine ja vastavusse viimine uue õppekavaga.

·         Tagatud turvalisus siseruumide ja õueala kaamerad, elektrooniliste õpilaspiletite kasutusele võtmine.

·         Huvigruppide lojaalsus ja ühtse koolipere tunne.

TEGEVUSKAVA VALDKONNITI

1. Tegevusvaldkond: Eestvedamine ja juhtimine

Eesmärk: Õppeainete vahel on sidusus.

Indikaator: Erinevates õppeainetes on korraga üks läbiv teema.

Tegevused: Ainekodade koostöö, ainete integratsioon (2016).

Vastutav isik: Õppealajuhataja

Eesmärk: Info koolis toimuva kohta on kättesaadav kõigile huvigruppidele.

Indikaator: Toimiv vastastikune infovahetus.

Tegevused: Info kajastamine erinevate kanalite kaudu (kooli koduleht, e-kool, facebook, meililistid) (pidev).

Vastutav isik: Direktor

Eesmärk: Ametijuhendid on vastavusse viidud tegelike tööülesannetega.

Indikaator: Igapäeva töö toimub tõrgeteta, kõik teavad oma tööülesandeid.

Tegevused:

Vastutav isik: Direktor

2. Tegevusvaldkond: Personalijuhtimine

Eesmärk: Õpetajad on motiveeritud kasutama kaasavaid õppemeetodeid.

Indikaator: Õpetajad on teadlikud kujundavast hindamisest ja oskavad rakendada seda igapäevatöös.

Tegevused:

·        Kaasava hariduse põhimõtetest lähtuvate koolituste korraldamine (2015-2016).

·        Kujundava hindamise põhimõtete selgitamine ja vastavate koolituste läbiviimine (2015).

Vastutav isik: Direktor

 

Eesmärk: Õpetajad on motiveeritud aktiivselt osalema koolitöös.

Indikaator: Pedagoogiline personal teeb ettepanekuid uuenduste sisseviimisel, omavad valmisolekut esindama kooli vastavalt oma pädevustele.

Tegevused: Tunnustamiskorra uuendamine (2015).

Vastutav isik: Direktor

3.Tegevusvaldkond: Koostöö huvigruppidega

Eesmärk: Lapsevanemad osalevad aktiivselt koolielus.

Indikaator: Lastevanemate osalus koolielu korraldamisel on kasvavas trendis.

Tegevused:

Vastutav isik: Õppealajuhataja

Eesmärk: Hoolekogu liikmed osalevad aktiivselt koolielus.

Indikaator: Hoolekogu teeb erinevaid ettepanekuid koolielu parendamiseks.

Tegevused: Vastavalt vajadusele toimuvad hoolekogu töörühma koosolekud koos kooli juhtkonnaga (2015-2019).

Vastutav isik: Direktor

Eesmärk: Vilistlased osalevad aktiivselt koolielus.

Indikaator: Vilistlased aitavad korraldada kooli üritusi ja teevad ettepanekuid koolielu parendamiseks.

Tegevused: On moodustatud kooli vilistlaste kogu (2016).

Vastutav isik: Huvijuht

Eesmärk: Koolil on kogukonnas positiivne maine.

Indikaator: Õpilaste arv kasv.

Tegevused:

·         Positiivsed koolielu kajastused meedias (pidev).

·         Avatud ühisüritused kogukonnale (kaks korda aastas).

·         Ühisüritused Nõmme lasteaedadele (pidev).

·         Avatud uste päev 1. klassi tulijatele (kevadel).

·         Kooli tutvus 10. klassi tulijatele (jaanuaris).

Vastutav isik: Direktor

4. Tegevusvaldkond: Ressursside juhtimine

Eesmärk: Renoveeritud kaasaegne kool.

Indikaator: Paranenud olme- ja õpitingimused.

Tegevused:

·        Mobiilse arvutiklassi loomine (2019).

Vastutav isik: Direktor

5. Tegevusvaldkond: Õppe- ja kasvatusprotsess

Eesmärk: Stabiilsed positiivsed õpitulemused. Suur edasiõppijate protsent põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate hulgas.

Indikaator: Põhikooli esimeses astmes ja oskusainetes kasutatakse kujundavat hindamist, õpitulemused on paranenud.

Tegevused:

·        Kujundavale hindamisele üleminek esimesele kooliastmes (2015-2017).

·        Kujundavale hindamisele üleminek põhikooli oskusainetes (2018).

·        Individuaalsete õppekavade koostamine andekatele õpilastele (pidev).

·        Loodusainete- ja tehnikaringi loomine teises ja kolmandas kooliastmes (2016).

Vastutav isik: Õppealajuhataja

 

 

 

ARENGUKAVA ELLUVIIMISEKS VAJALIKE RAHALISTE VAHENDITE KAVANDAMINE

Arengukava on koostatud eeldusel, et kõik tegevused oleksid teostatavad ning tulemused saavutatavad olemasolevate eelarveliste vahenditega ning õppeasutuse areng tagatakse igapäevase senisest tõhusama tööülesannete täitmise kaudu. Arengukava elluviimiseks vajalike rahaliste vahendite kavandamine toimub kooli eelarves igal aastal eelarve koostamise käigus tulenevalt kooli üldtööplaanist.

ARENGUKAVA UUENDAMINE

Arengukava elluviimiseks kavandatakse iga õppeaasta alguseks detailne arengukava rakendusplaan kooli üldtööplaanis. Iga õppeaasta lõpus analüüsitakse arengukava elluviimist ning koostatakse õppeaasta kokkuvõtte, mis kajastab arengukava tegevuskava elluviimise hetkeseisu. Õppeaasta kokkuvõte arutatakse läbi kooli õppenõukogus ning õppenõukogu esitab ettepanekuid arengukava uuendamiseks. Arengukava uuendatud tegevuskava kinnitab kooli direktor õppenõukogu ettepanekute alusel käskkirjaga, olles eelnevalt saanud arvamused kooli hoolekogult, õpilasesinduselt ja õppenõukogult. 2018. aastal viiakse läbi sisehindamine, mille käigus välja selgitatud kooli tugevused ja parendusvaldkonnad on aluseks uute eesmärkide ja põhisuundade kavandamisel arengukavas kuni aastani 2024.